Kuidas Kalev Kurega tuttavaks said?

Töötades viimaseid kuid SRVs, teenisin ühe tehinguga 300 000 krooni. Palk oli mul 1000 krooni ehk ma sain 300 kuupalka korraga. Mõtlesin, et ma ei pea enam kunagi tööd tegema, mitte kunagi.

Aga mul oli sõber hädas, ta küsis laenu ja ma andsin. Ta ei suutnud tagasi maksta. Mitte paha pärast, elu läks niimoodi. Ja siis tõi keegi mu juurde Kalevi. Ta aitas seda olukorda lahendada.

Kuidas ta aitas?

Saime kokku, vestlesime sõbraga, mina olin juures. pikapeale saime asjad ühele poole. Täna oleme lähedased sõbrad edasi.

Meil Kaleviga klappis kohe algusest peale.

See mida, lehed temast kirjutavad, on teine asi. Tal oli jah vabaduse võtmine – üks korterivaras püüti kinni. USAs ajas ta ka mingit äri.

Aga inimesena oli ta super. Kuidas ta oma peret hoidis, kuidas ta oma sõpru ja lähedasi hoidis, kuidas ta aitas… Kas või motokross. Ma seisin kõrval ja nägin, kuidas ta jooksis ringi ja ajas raha kokku, et Eesti motomehed saaksid osaleda suurvõistlustel.

Hingelt oli ta suur inimene. Ega asjata tema matustel nii palju inimesi olnud. Nii kunsti-, äri- kui tavalisi inimesi.

Kes ta ära tappis?

Mul ei ole isegi teooriat… Ei tea.

Talle riputati külge kokaiiniasja. Aga ta põhimõtteliselt ei teinud neid ärisid. Ka “Ristiisas” hakkas tüli sellest, et Corleone polnud nõus meelemürkide ehk inimeste nõrkuste pealt teenima.

Kas Kure aura oli suurem kui ta ise?

Vaatasin Vene sarja “Vor v zakone”. Seal oli palju intervjuusid miilitsauurijatega. Üks neist ütles, et saage aru, kuritegeliku maailma juhid on sama suured isiksused nagu muusikud, dirigendid, poliitikud.

Kas see aitas ärile kaasa, et Kurg oli kompanjon?

Ikka. Sest inimesed teadsid, et ta ajab asju …

Loe pikemalt Eesti Ekspressi homsest numbrist.