Ekspertide hinnangute abil sündis riskide pingerida. Suurim on oht, et Eesti ei suuda tuvastada, kes siia tegelikult tulevad, sest pagulaste paberid ei ole sageli korras või puuduvad sootuks. Kõrgeks hinnati ka Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi koormuse suurenemist ning kuritegevuse kasvu. Uuringus on toodud ka rohkelt ettepanekuid, mida teha, et riskid ei realiseeruks.

„Oleme püüdnud kaardistada nii palju ohte kui oskame,“ ütles siseminister Hanno Pevkur Ekspressile.
Uuring valmis sisekaitseakadeemias sotsioloog Eva-Maria Asari juhtimisel.

Kuigi töö valmis viis kuud tagasi, riputas siseministeerium selle oma veebiküljele alles möödunud nädala reedel pärast seda, kui Ekspress asja vastu huvi tundis. „See ei ole salastatud uuring. Ta oli aga lõpliku viimistluseta,“ põhjendas Toomas Viks, kes vastutab ministeeriumis siseturvalisuse PR-töö eest.

Tegelikult kannab uuringu lõpparuanne 23. veebruari kuupäeva ning tema sisu pole muutunud võrreldes aprilliga, kui seda esitleti mitmete riigiasutuste esindajatele. Kaitsepolitsei esindaja teatas tol ümarlaual, et „kui vaatame naaberriike, siis kõigil on probleemid (Taani, Rootsi, Soome). See näitab, et integratsioon ei ole õnnestunud“.

Sotsiaalministeeriumi esindaja võrdles pagulasi invaliididega („Neil on erivajadused, sarnaselt puuetega inimestele.“) ja kurtis, et neile on raske leida üüripindu.

Asari mainis, et USA võtab endale pagulaste koorekihi. Euroopa Liidule jäävad ülejäänud. Politseiameti esindaja tõdes, et „Eestile kõrgkvalifitseeritud tööjõudu ilmselt ei jagu, peame madalama kvalifikatsiooniga arvestama. Meil on menetluses olnud Süüria arst, kes kohe ütles, et ei plaani Eestisse jääda.“

Pagulaste küsimusega on tegelenud ka teised riigiasutused. Näiteks justiitsministeerium hoiatab ühes paberis, et Eesti peab olema valmis uuteks kuriteoliikideks nagu „rassiline vägivald (nn vihkamiskuriteod), sundabielud, aumõrvad“. Teine paber mainib ka suguelundite sandistamist.

Loe pikemalt Eesti Ekspressi 22. juuli numbrist.