Innovaatiliste ideede ajujaht

“Ajujahi” võistlus pakub võimaluse tulla välja oma äriideega ning see asjatundliku nõu ja koolituse toetusel ka teoks teha.

Ajakirjas HEI avaldatud uudsete maailma, Ränioru või Eesti ettevõtete edulood on arvatavasti paljusid lugejaid mõtlema pannud. Ühed ohkavad väikesest kadedustundest ja soovist samuti midagi suurt korda saata ning teised, kes on juba üht-teist saavutanud, sooviksid teravat vaistu ja võimalust olla õigel hetkel õiges kohas, et tuleviku tegijaid ära tunda ning sellistesse edulugudesse investeerida.

Äriplaanide konkurss “Ajujaht”
Käesolevast aastast on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel äriplaanide konkursi “Ajujaht” kujul avatud uued võimalused mõlemale mainitud sihtrühmale. “Ajujaht” on üle-eestiline äriplaanide võistlus, mille eesmärgiks edendada teadmistel põhinevat ettevõtlust ja toetada uue innovaatiliste ettevõtjate põlvkonna kujunemist. Konkursi ülesehitusse on põimitud mitmeid tõmbetegureid, millega loodetakse leida ja kiirendada väärt ideede jõudmist avalikkuse ette.
Näiteks Eestis hästi tuntud ettevõte Mobi on alguse saanud Tartu Ülikooli kursuse raames 2000. aastal. Mobi partneri Rain Rannu sõnul sarnanes kursus “Ajujahi” konkursiga, kuna kursuse eesmärk oli kokku tuua eri teaduskondade erineva taustaga tudengid ja moodustada nende põhjal projektimeeskonnad, mis hakkaksid ühte ideed ellu viima. Parimaid lubati premeerida kahe ainepunktiga.
Mobi alustas mobiiltelefoni reklaammängudega. Ülejäänud osalevate võistkondade ideed olid Rannu hinnangul veidi lennukamad. Mobi idee aga viidi sellest kursusest ainsana ellu. Mobi idee ei olnud kogu maailma muutev, vaid pigem selline, mille puhul meeskond teadis, et nad suudavad selle oma jõududega teostada, ütleb Rannu.
Kursuse lõppedes, pärast kahe ainepunkti kättesaamist, leidis meeskond, et nad klapivad hästi ning miks mitte edasi midagi koos teha. Ettevõte oli sündinud.

Äri alustajatele võimalus alustada edumaaga
Nii mõnelgi meist tuleb üpris tihti ideid, millest võiks saada edukas äri. Ideest teostuseni suurem osa neist ei jõua, sest tavaliselt kerkivad teele mitmed takistused – idee autor ei tule selle pealegi, et ideest äri teha, või puudub teadmine, kuidas ideed ellu viia, või puudub raha või napib mõtte toetajaid.
“Ajujaht” alustab sellest, et kutsub osalema kõiki, kel on hea idee; eelnevad teadmised ärist ei ole kohustuslikud. Julgustame looma meeskondi, kus teadmiste hulk oleks suurem kui üksiküritajal – et majandusinimesed saaks kokku teadlastega, et kohtuksid inimesed, kes ühiselt ideesse usuvad ning kes üksteist toetaksid. Konkursi tingimused julgustavad meeskondadesse kaasa haarama ka juba tegutsevaid ärimehi ja samuti näiteks ülikoolide professoreid. Oluline on, et kokku saaks meeskond, mis on idee arendamiseks ja teostamiseks piisavalt tugev.
“Ajujaht” kogub kuni 30. juunini kokku umbes ühe lehekülje pikkusel etteantud vormil (www.ajujaht.ee ) äriideed. Äriidee võib olla ükskõik millisest eluvaldkonnast, peamine, et see on originaalne ja uudne. Äriidee esitamisel tuleb meeskonnal läbi mõelda oma idee uudsus, rakendatavus ning sihtturu võimalused ning neid veenvalt argumenteerida. Laekunud äriideid hindavad Eestis respekteeritud äriringkondade tegijad, kellelt ka juba tagasiside saamine oma ideele on suur väärtus. Žürii heakskiidu saanud ideede hulgast valitakse parimad meeskonnad, millele avaneb juurdepääs professionaalide toele, ehk võrreldes tavapärase äri alustajaga on v&o tilde;imalik saada teadmiste kujul väike konkurentsieelis.
Konkurentsieelis seisneb selles, et pakume meeskondadele tasuta koolituse vahendusel ligipääsu tipptasemel tegijate teadmistele, kogemustele ja kontaktidele. Oktoobris on võimalik osaleda rahvusvaheliselt tunnustatud INSEADi ärikooli professori nädalasel äriplaneerimise koolitusel ja osa saada ka individuaalsest nõustamisest. Eesti ja rahvusvaheliselt tipptasemel ärivaldkonna esindajad jagavad seitsmel päeval praktilisi oskusi ja kogemusi äri käivitamise ning tegutsemise kohta, mille abil meeskondadel on harukordne võimalus oma äriga kaasnevaid riske ennetada ning potentsiaalseid vigu vältida. Vahest isegi olulisem on iga meeskonna individuaalne nõustamine meeskonnale määratud mentori poolt. Mentorid on nii Eestist kui välismaalt ning nad valitakse vastavalt äriidee valdkonnale.
“Ajujahi” üheks eesmärgiks on avada võistlusel osalevatele meeskondadele ka uks kontaktvõrgustikku ehk viia nad kokku potentsiaalsete investoritega ning rahvusvaheliste koostöö- ja äripartneritega. Konkursi korraldusmeeskond loob võimalused osalevatele meeskondadele tutvustada oma äri eri äriringkondades, kust on hea esitluse ja sobiva juhuse korral võimalus leida omale algatuseks kas esimene klient, kellele eksportida, tooraine tarnija või lihtsalt rahastaja.
Peale kõrgtasemel praktilise koolituse ning mentorite ja suhetevõrgustiku tuleb mainida ka mahukat auhinnafondi – minimaalselt 500 000 krooni, mis võib saada Eesti uute edulugude stardikapitaliks.
Mark Kofman ja tema partner Anton Litvinenko osalesid 2005. ja 2006. aastal NETSi äriplaanivõistlusel. Mullusel konkursil osalenud äriideest on kasvanud tänaseks ettevõte SourceKibitzer OÜ. Kofmani hinnangul oleksid nad oma ettevõtte loomisega hakkama saanud ka äriplaanide konkursil osalemata, aga ilmselt mitte nii kiiresti kui võistluse toel.
Äriplaanide võistlus andis tema sõnul mitmekülgset kasu. “Koolitus andis esmajärjekorras juurde julgust, et oma ettevõttega kohe pihta hakata,” räägib ta, lisades, et ta sai ka huvitavaid ja väärtuslikke kontakte äri alustamiseks.
Kofman küll tõdeb, et konkursil kirjutatud äriplaanist pole tänaseks enam midagi alles, kuid sellest hoolimata aitas äriplaan äri kavandada ja alustada.
Kofman soovitab uutele äriplaanivõistlusel osalejatele alustada äri enne plaani kirjutamist, sest psühholoogiliselt on palju lihtsam tegutseda, kui oled idee staadiumi kiirelt läbinud ning omad midagi käegakatsutavat.

Investeerijatele võimalus leida tegijad juba algusfaasis
Eestis toimuvad küll mitmesugused konkursid üliõpilastele ja õpilastele, kuid “Ajujahi” kujul on tegu kõrgtasemel võistlusega, mille raames ootame maailmatasemel ideede realiseerumist, kuna teadmiste, kontaktide ja rahalise toetuse tugivõrgustik loob pinnase heade äriplaanide tekkimiseks.
“Ajujaht” pakub kindlasti huvi ettevõtjatele ja organisatsioonidele, kes tahavad arendada Eestis ettevõtlust või soovivad olla uute innovaatiliste ettevõtete loomise juures eesmärgiga neisse investeerida.
“Ajujaht” pakub ka osalemisvõimalust juba toimivatele äriinimestele, äriinglitele ja riskikapitalistidele mitmel tasandil. Uute potentsiaalsete eduettevõtete omanikega saab mõtteid vahetada, kui jagada oma kogemusi seminaridel või hakata mentoriks mõnele meeskonnale. Konkursi žürii tööst osa võtmine nii äriideede kui ka hilisemas äriplaanide hindamise etapis pakub hea võimalus e anda tagasisidet uutele edukatele äridele ja panustada sel moel uute ettevõtete tekkesse. Lisaks sellele on võimalik panustada auhinnafondi, andes välja näiteks mingi valdkonna eriauhinna.

“Ajuinfo” konkursi tingimused

www.ajujaht.ee
Äriidee võib olla igast eluvaldkonnast, peamine, et idee on originaalne ja uudne. Äriidee esitamisel tuleb meeskonnal läbi mõelda oma idee uudsus, rakendatavus ning sihtturu saavutamise võimalused ning neid veenvalt argumenteerida.

Konkursi ajagraafik
>>> mai-juuni 2007 – ideede esitamine
>>> september 2007 – 25 edasipääseja valik
>>> oktoober 2007 – koolitused, ideede täiendamine
>>> detsember 2007 – äriplaanide valmimine
>>> september 2007 – jaanuar 2008    – üritused
>>> veebruar 2008 – auhinnagala, võitjate selgumine
>>> märts 2008 – võitjaideede käivitustoe algus

Nõuanne konkursil osalejale
Toomas Neumann
Protobios, FibroTx
Ettevõtete ning eriti tehnoloogiafirmade loomisel on paar olulist komponenti, millega tuleb alati arvestada:
>>> Innovatsioon – korralikku tehnoloogiafirmat vanade ideedega püsti panna ei saa. Vaja on täiesti uut lähenemist või täiesti uut, teadussaavutustel põhinevat tehnoloogiat. Innovatsiooni sünonüüm ongi uus: lootus edule on kõige suurem, kui tulete välja millegi uuega.
>>> Äriidee – kui teil on idee olemas, siis kindla peale tuleb iga firmaga alustades tõsiselt suhtuda sellisesse asja nagu äriplaan. Tegelikult äriplaan on see, mille järgi sa hakkad oma mõtet ja ideed ning firmat arendama. Äriplaan peab seletama, milles seisneb äri erilisus ja uudsus, mis on selle firma aluseks. Üks on idee ja tehnoloogia uudsus – neid sa eriti ei müü. Olulisem on ehitada üles toode – olgu see tootmisprotess või pakendatav asi.
>>> Turg – sa pead mõistma, milline on sinu arendatava toote tulevane turg.
>>> Meeskond – üksinda ei tee suurt midagi, eriti tehnoloogiavaldkonnas. Kokku on vaja panna meeskond, kuhu on haaratud kõik eri kompetentsid. Meeskonda peab kuuluma häid teadlasi, häid suhtlejaid ja häid tehnikuid.

Nõuded osalejatele

Ideekonkurss on suunatud 1–7-liikmelistele meeskondadele, kellest vähemalt 50% vastab alljärgnevatele kriteeriumidele:
>>> Eesti resident ning
>>> ülikoolis või rakenduskõrgkoolis kõrgharidust omandav tudeng, magistrant või doktorant või keskeriharidust omandav tudeng või
>>> lõpetanud ülikooli, rakenduskõrgkooli või keskeriharidust andva kooli mitte varem kui 2004. aastal või
>>> kuni 40aastane ülikooli, rakenduskõrgkooli või muu teadusasutuse töötaja.

Nõuded meeskondadele
Osalejad moodustavad ideede ja äriplaanide esitamiseks meeskonnad järgmiselt:
>>> Meeskonnas võib olla 1–7 liiget.
>>> Meeskonna liikmetest vähemalt 50% peavad vastama konkursi osaleja kriteeriumidele.
>>> Meeskonnas võib olla osalejaid eri ülikoolidest ja eri teaduskondadest.
>>> Iga idee esitamiseks tuleb moodustada üks meeskond.
>>> Osaleja võib olla samal ajal mitme meeskonna liige.
>>> Meeskond peab olema registreeritud konkursi töökeskkonnas. Meeskonnaliikmeid võib lisada meeskonda kogu konkursi jooksul.
>>> Meeskondadel on õigus kaasata juhendajaks või meeskonna liikmeks näiteks oma ülikooli professor või mõni eraettevõtja.