INTERVJUU SEAGRIPIST TERVEKS SAANUD EESTLASEGA: "Näe, seagripp tuli sisse!"
Kuidas te mehega, kes osutus teie nakatajaks, kokku puutusite?
Paar kuud tagasi helistas mulle üks advokaat teatega, et tema klient, kes oli tagaotsitav, tahab end politseile välja anda ning plaanib USAst tagasi pöördumist. Leppisime kokku, et mees tuleb ise politseisse. Konkreetset kuupäeva polnud teada.
Neljapäeval, 28. mail kella 12 paiku tuli mees kaitsjaga Kesklinna politseiosakonda menetlustoiminguteks. Läksin neile fuajeesse vastu, sõitsime liftiga paar korrust üles ja suundusime ülekuulamisruumi. Istusime laua taha, mina ühele poole, nemad kahekesi teisele poole lauda, ning vestlesime asjast paar minutit.
Siis andsin talle paberi, et mees kirjutaks, kus ta viimased aastad on olnud ning millega tegelnud.
Kaitsja andis talle oma pastaka. Rääkisime veel mõne sõna, jätsin nad kirjutama ning läksin ära.
Sellega meie suhtlus piirdus. Tuli teine ametnik, kuulas teda üle, see kestis umbes kolm tundi.
Kas ta selle põgusa aja jooksul jättis kuidagi haige mulje?
Ei saanud aru, et tal midagi viga oleks. Ta oli pisut närvis, mis on normaalne, arvestades olukorda.
Ei köhinud, ei aevastanud. Mina teda ei kätelnud, küll aga kätlesin kaitsjaga.
Me võisime puudutada sama ukselinki või oli advokaat see, kelle kaudu meil kontakt võis olla.
Paari tunni pärast sain toimiku ja mehe kirjutatud paberid. Mine tea, äkki oli ta sinna peale aevastanud või muud sellist.
Terviseprobleemist mees ei rääkinud, kuid ta pidi ju midagi aimama, sest ta oli juba neljapäeval proovi andnud. Minu teada sai ta neljapäeva õhtul labori kinnituse, et ta on H1N1 viirusega nakatunud.
Olen pisut nördinud, et kui kaitsja teadis uue gripi viirusest, siis miks tema midagi ei öelnud. Ma saan aru, et mees ise oli haige ja ei teadnud kuigivõrd probleemist.
Mind pinniti hiljem arsti juures pikalt, et kellega ma kokku puutusin. Usun, et sama oli ka selle mehega. Huvitav, et minuga keegi varem ühendust ei võtnud!
Millal te hakkasite end haigena tundma?
Reede oli tööpäev, me kõik kasutasime sedasama lifti ja ülekuulamise ruumi. Lugesin laupäeva hommikul ajalehti ning mida ma näen: 29aastane mees, tulnud Ameerikast, kus ta oli elanud, ning on esimene uude grippi nakatunu Eestis.
Mul tekkis kahtlus, et tegemist võib olla sama inimesega, kes käis politseimajas. Palusin kolleegidel sõita haiglasse ja täpsustada isikuandmeid. Selgus, et ongi sama mees. Kohe teatasin teisele ametnikule, kes teda üle kuulas, et ta läheks ja laseks ennast kontrollida ning laseks määrata profülaktilise ravi. Tema aga haigeks ei jäänudki.
Minule öeldi, et nii lühikese ajaga ja mitte otsese kontaktiga ei ole võimalik haigestuda ning ravi pole vaja. Nõus: kui pole, siis pole! Tagantjärele arvan, et olin viirusele vastuvõtlikum, kuna mu organism oli nõrgenenud tavapärase õitsemisaja nohu tõttu.
Käisin nädalavahetusel veel igal pool ringi, linnast väljas looduses, toimetasin aias. Pühapäeva õhtul hakkas tekkima kerge palavik, köha ja nohu. Nii nagu mul õietolmust tingituna kevadel ikka.
Tunnused olid ju samad. Midagi kahtlast ei tundnud. Võtsin oma tavapärased ravimid sisse.
Kuidas haigus kulges, millised olid sümptomid?
Esmaspäevaks oli enesetunne parem ning läksin tööle. Nina oli natuke nohune, aga ei hullu midagi.
Pärastlõunal läks olemine siiski kehvemaks ning õhtuks ei olnud enam üldse hea olla. Väike palavik, kerge köha ning nohu läks vesisemaks.
Päeval saatsin siselisti kolleegidele meili, et selline inimene on meil majas käinud ning kes ennast kehvemini tunneb, mingu kontrolli. Panin meili ka H1N1 viiruse peiteaja, sümptomid jms. Lisasin ka infotelefoni, kus juhatatakse, et haiguskahtlusega tuleks perearsti juurde minna, mitte nakkuskeskusse.
Kuidas teil tekkis mõte, et tegemist võib olla seagripiga?
See mõte tekkis siis, kui allergilise reaktsiooni ravimid enesetunnet ei parandanud. Teisipäeva hommikul läksin siis perearsti juurde. Selgus, et perearst oli puhkusel, tema asendajat polnud aga määratud.
Ootasin oma poolteist tundi, enesetunne läks ikka väga kehvaks. Sall oli ümber pea, hoidsin teistest eemale. Lõpuks märkas mind vist naaberkabineti meditsiiniõde, kes mind väljaspool järjekorda arsti juurde aitas.
Arst ei teadnud uuest gripist suurt midagi ning suunas mind nakkuskeskusse, kuigi gripiinfotelefonilt oli mind suunatud just perearsti juurde. Läksin siis nakkuskeskusse Paldiski maanteel. Sinna tulnukski kohe minna!
Sain arsti juurde, võeti analüüsid. Arst helistas kellelegi ja sai juhise, et mind kui ohtliku pisiku kandjat tuleks kohe hospitaliseerida ja panna statsionaari karantiini. Haigla asub kõrvalmajas. Mulle anti paberid pihku ja mask ette.
Kõndisin kõrvalmajja ja istusin seal oma paar tundi. Kell oli umbes pool üks päeval.
Olin hommikul poole üheksast liikvel olnud, enesetunne läks aina kehvemaks. Pilt hakkas eest ära kukkuma, kuna olin söömata-joomata. Tõstsin kaks korda lärmi, et pandagu mind haiglasse või ma lähen ära koju. Sebisid ringi ja käisid ükshaaval vaatamas, kuidas ma seal tabureti peal istun, et näe, seagripp tuli sisse.
Kuidas käis analüüside andmine?
Vereproov, kopsuröntgen ning ninast võeti pulgaga mingi proov. Vastus pidi laborist tulema õhtul viie-kuue paiku.
Mis tunne oli, kui saite teada, et ongi seagripp?
Ei mingit tunnet. Uskumatu tundus, et sellisel viisil on võimalik nakkust saada. Tõesti väga hõlpsalt nakkav viirus.
Kuidas see teadmine teile mõjus?
Kuna mul oli nii kehv olla, siis erilist muud tunnet ei olnudki. Ravi hakkasin saama kella kuue paiku, kui toodi tilguti ning anti mingeid tablette, mida olin ise küsinud, sest mul oli lahtine nohu ja köha.
Kuidas lähedased reageerisid?
Ehmatanud olid, aga õnneks keegi neist ise haigeks ei jäänud. Poole kuue, kuue paiku tuli arst, kes teatas, et proov on positiivne. Küsisin, et kumba see tähendab, kas on nakkus või ei ole. Oli teine pisut kummalise moega doktor.
Sain siis teada, et siiski on nakkus.
Kellele oma haigusest rääkisite?
Helistasin ülemustele, teatasin juhtunust, ning kodustele, et laborianalüüsiga diagnoositi mul uus gripp.
Kaua haiglas olite?
Haiglas olin teisipäeva õhtupoolikust kuni neljapäeva lõunani ning edasi kodusel ravil veel nädal aega.
Mis teiega haiglas tehti?
Kaks korda pandi tilguteid ning toodi kaks topsi tablette, ühtesid kaks korda päevas, teisi kolm korda päevas. Eks ma olin ise ka pisut uimane seal, kuid võtsin neid tunde järgi, ega seal kirjas polnud, millega tegemist ning milliseid millal võtta tuleb.
Kas seagripitunne on kuidagi teistmoodi kui nn tavalise gripi tunne?
Ei ole, ikka päris täpselt sama. Paljud on ju nakkusi põdenud ning mingit erilist tunnet ma küll tähele ei pannud, mis erineks kas või tavalisest külmetusest.
Kas haiglast anti veel mingeid soovitusi kaasa, mida peab pärast tervenemist tegema?
Ei antud. Kordusanalüüsi võtmisel ei pidavat olema mõtet, kuna pärast ravi ei näitavat ükski analüüs viiruse olemasolu või puudumist. Ravi pidi olema piisavalt tugev, tapab kõik pisikud.
On teil mingeid nõuandeid-ettepanekuid inimestele, kes seagrippi kardavad?
Me võime seda saada igalt poolt. Igapäevases kokkupuutes inimestega ei oska ju ennast kuidagi hoida. Kes aga on teadlik, et mingisugune kokkupuude nakkuse kandjaga võis olla, siis kahtluse korral tasub kindlasti minna otse nakkuskeskusse, mitte perearsti juurde.
Tavalise gripi korral ei võeta piisknakkuse perioodil analüüse ja soovitatakse kodust ravi ja rahu. Eks ta ole arstide jaoks ju ka suhteliselt uus asi. Arstid on väga rahulikud ning tundub, et nad ei pea "seagrippi" nii ohtlikuks, kui seda meedia on võimendanud. Ma olen sellega igati nõus.
Sotsiaalmaksudeks läinud raha paneb aga mõtlema, et kui karantiini paigutamisel tuleb ka oodata, kuni eelmine patsient välja kirjutatakse, siis on midagi halvasti. Need ruumid peaks ikka ootel ja valmis olema.
Ei tasu seda haigust kuidagi eriliselt karta, see on haigus nagu iga teinegi. Seagripiks nimetatakse seda ju enamasti meedias. Pigem võiks seda nimetada uueks gripiks. Meedias võiks veidi täpsemalt rääkida neist juhtumitest, mis surmaga lõppesid. Kirjeldada nende inimeste eluviisi ja -tingimusi, võib-olla siis oleks see hirm ka väiksem. Meie elutingimustes ei räägi me ju seagripist, sest vähe on neid inimesi, kes sigade-kanadega ühes toas elavad.
Kas see haigus kuidagi muutis teid?
Ei mingeid emotsioone. Võrreldes raskete haigustega, mis ravile ei allu ja mille puhul inimesel on väga pikka aega või elu lõpuni tõbi küljes, on uus gripp ravitav.
Politseitöö ongi ohtlik töö. Minulgi - rääkimata patrullpolitseinikest - on olnud kokkupuuteid HI-viiruse kandjatega, lahtise tuberkuloosi haigetega, kolleegid on saanud nuga, neid on autoga alla aetud jne.
Me ei tea kunagi, kes meil majast sisse astub ning mis haigusi ta võib endaga kanda. Endalgi on raskemaid kadalippe läbitud kui see viimane asi.
Ei ole see juhtum minus midagi muutnud ja lolle nalju seagripi teemal teeme mõnuga edasi.
Te ei taha oma isikut avaldada. Kas tunnete, et sellise haiguse põdemine paneb Eestis inimesele kuidagi märgi külge?
Ei taha selle pärast, et ma ei jaksa enam rääkida, kuidas see kõik oli. Kes teab, see teab, ja kes ei tea, võib praegust lugu lugeda. Sõbrad- tuttavad ei ole oma suhtumist muutnud. Oma tervisel nad hoidsid silma peal, rääkisin ka ise neile, et nad jälgiks igasuguseid muutusi.
Keegi pole aga haigeks jäänud ja selle üle mul on väga hea meel. Suur tänu arstidele, kes pidid minu, minu lähedaste ja kolleegidega palju vaeva nägema.
Kas olete selle mehega, kes teid "nakatas", hiljem kokku puutunud?
Nägin teda eemalt, siis kui käisin haiguslehte lõpetamas. Usun, et me veel kohtume, kuna tema toimik on minu kapis.
Gripitüve A(H1N1) jõudmine Eestisse:
- Kolmapäev, 27. mai - politsei huviobjektiks olev mees (29) jõuab USAst Eestisse.
- Neljapäev, 28. mai - mees annab nakkuskeskuses proove, tuleb seejärel kokkulepitud kohtumisele Põhja politseiprefektuuri. Õhtul saab analüüsi vastuse: tal on tuvastatud A(H1N1) gripiviirus.
- Reede, 29. mai - politseimajas on tavaline tööpäev.
- Laupäev, 30. mai - uurija loeb lehest, et Eestis tuvastati esimene seagripi-kandja. Tema kolleeg, kes ülekuulatavaga pikalt kokku puutus, läheb kontrolli.
- Pühapäev, 31. mai - uurija hakkab end haigena tundma.
- Esmaspäev, 1. juuni - uurija on kehva enesetundega tööl. Ta saadab siselisti hoiatuse, et nende majast on viirusekandja läbi käinud.
- Teisipäev, 2. juuni - uurija tervis halveneb, ta läheb arsti juurde. Politseimajas peetakse esimene kriisikoosolek: kaardistatakse nakatunuga kokku puutunud inimesed jne.
- Kolmapäev, 3. juuni - politseiprefekt Elmar Vaher kutsub kokku koosoleku, et selgitada inimestele, kas on põhjust hirmu tundmiseks jne.
- Neljapäev, 4. juuni - politseinik saab haiglast koju ja jääb veel nädalaks kodusele ravile.
