“Ma võtsin lihtsalt vales kohas ja valel ajal raha,” leiab 27aastane naine pettunult. “Selle asja klaarimine on kestnud varsti pool aastat. Mind on jooksutatud Lätist Eestisse ja tagasi. No täitsa lõpp – mitte keegi ei aita!” 

Viimases hädas pöördus ta Ekspressi poole. 

Häda on selles, et 100 latti ehk 2235 krooni, mis automaat tol saatuslikul päeval Riia kesklinnas justkui talle väljastas, jäid naise sõnul tegelikult saamata. Juhtumit kontrollinud Swedbank väidab vastupidist. “Automaat töötas tol päeval tõrgeteta ning raha on välja võetud ettenähtud 30 sekundi jooksul,” kinnitab panga jurist Raili Kaul.

Süütute silmade eest topeltraha

Vastuoluline vahejuhtum toimus Riia kesklinnas, Swedbanki Rudolfsi filiaali kõrval. Tiidemanni sõnul tahtis ta võtta automaadist küünematerjalide ostuks 100 latti, kuid kaart tagastati ja ekraanile ilmus teade – tehing ebaõnnestus. Et eestlanna teada oli kontol raha piisavalt, proovis ta paar korda veel ja lõi siis käega. 

Panga logifailid näitavad aga midagi muud. “Ta sai raha kätte. Samuti said oma raha probleemideta kätte nii eelmine kui järgmine klient,” selgitab Swedbanki jurist.

Kui Tiidemann samal õhtul netipanka vaatas, avastas ta üllatusega, et 100 latti on siiski tema arvel broneeritud, nagu oleks ta raha kätte saanud. Eestlanna tormas veel enne tööpäeva lõppu kohalikku filiaali asja klaarima. 

“Teller helistas kuskile ja talle öeldi, et rahaautomaat on tõesti rikkis,” räägib Tiidemann.

Raha tagasisaamiseks soovitasid lätlased ühendust võtta Swedbank Eestiga, mille klient Tiidemann on. Naine helistas kohe panga infonumbrile 6310310.

 “Järgmiseks hommikuks oli broneering tühistatud ja arvasin, et kõik on korras,” räägib Tiidemann. “Ma veel kiitsin – issand, nii kiire töö!” 

Järgmisel päeval võttis ta 100 latti viperusteta automaadist välja ja luges loo lõppenuks. 

Aga ta rõõmustas liiga vara. Kaks päeva hiljem oli summa pangaarvel jälle broneeritud! Swedbanki sõnul võtab tehinguinfo Tallinna jõudmine rahvusvahelisi kanaleid pidi halvemal juhul isegi mitu päeva, mistõttu tullakse välismaal viibivale hädas kliendile üldjuhul vastu ja tühistatakse tehing ainult tema väidete alusel.

Seekord näitasid Swedbanki saabunud andmed, et raha võeti 29. juulil Tiidemanni kontolt reaalselt välja. Pank rõhutab, et asja kontrolliti korduvalt. “Lätist saabunud vastuse kohaselt on sularahaautomaadi poolt raha väljastatud ja sularaha ülejääki automaadi kassas polnud,” teatab jurist Kaul. 

Ehk panga seisukohast kukkus välja nii, et küünetehnik sai Riias automaadist kätte topeltsumma 200 latti. 

Nüüd tekkis uus probleem. Kuna Tiidemanni Swedbanki arvel oligi vaid saja lati jagu raha, siis läks konto miinusesse ja iga uue laekumise arvelt kustutab pank seda võlga. “See on veel nõmedam ja solvavam, et sinna arvele tuleb mul lapsetoetus ja selle on nad 300 krooni kaupa ära võtnud,” nendib Tiidemann, kes Swedbankis rohkem oma raha ei hoia. 

Lätis käivad asjad tagurpidi 

Pank ei süüdista Tiidemanni pettuses või vassimises, vaid pakub, et kokku võis juhtuda mitu halba asjaolu. Nimelt, kui Eestis väljastab automaat kliendile kõigepealt raha ja seejärel pangakaardi, siis Lätis vastupidi – algul kaart ja siis raha.  

“Võib oletada, et ehk võttis klient automaadist pangakaardi, arvates, et automaat talle sularaha ei väljasta, ning lahkus enne, kui raha väljastati. Kuna automaadi kassas sularaha ülejääki ei fikseeritud, on võimalik, et järgmine klient võttis selle raha endale,” sedastab Raili Kaul.

Ka sellisel juhul peab klient ikkagi tasuma.

Tiidemann protesteerib ägedalt: “Nii päris kindlalt polnud!”

 Tema sõnul ei teinud automaat raha lugemisele iseloomulikku häält. Tema kirjeldust kinnitab ka nii automaadi juures kui hiljem pangas kaasas olnud sõbranna. Tiidemanni paneb imestama, miks ei kontrollitud kohe turvakaamera pilti ega võetud välja filiaali telleri kõnet, milles räägiti rikkest. “Kas seda asja on tegelikult uuritud?” küsib naine. “Minu jaoks on see suur summa. Miks ma peaksin pangale kinkima kaks tonni?! Mul on endal seda raha väga vaja. See teeb hinge täis!” Tiidemann pöördus tarbijakaitsesse Eestis, sealt saadeti ta edasi Läti tarbijakaitsesse. 

Pärast panga vastuse lugemist ei osanud tarbijakaitse kosta muud, kui et tegu on sõna sõna vastu juhtumiga  – kui ei meeldi, mine kohtusse. “Aga millise riigi kohtusse?” küsib Tiidemann.

Moraal – usalda, aga kontrolli

Küünetehnik Marika kaebus pole tegelikult ainus. Sarnane lugu juhtus riigiasutuses töötava Ingridiga, kes tahtis 27. juulil Peterburi tee Maksimarketis SEB automaadist võtta 2225 krooni. “Kahjuks ei lugenud ma koheselt automaadi juures raha, vaid astusin sisse kaubanduskeskusesse, kus hakkasin andma raha enda pojale.” Ema ja poeg märkasid, et üks 500kroonine on puudu. “Kumbki meist ei märganud, et 500kroonine oleks maha kukkunud,” ütleb naine.

Ta kontrollis ega mõni kupüür pole kokku kleepunud ja tegi automaadist konto väljavõtte, mis näitas, nagu saanuks ta 2225 krooni. 

“Mul pole iial olnud probleeme, et oleksin automaadist saanud palutust vähem raha ja olen alati usaldanud, et saan õige summa, seetõttu ei kontrollinud ma kohe automaadi juures valvsa videosilma all saadud rahasummat,” räägib naine, kes samuti palus pangal juhtumit uurida.

SEB Panga vastus on lakooniline ja selle mõte on – masin ei eksi. “Kaarditehing on toimunud korrektselt õige PIN-koodi alusel ja sularahaautomaat on summa väljastanud. Eeltoodust lähtuvalt loeme nimetatud kande Teie kontolt õigeks,” kõlab panga otsus. Ingrid lõi käega – kuidas sa tõestad vastupidist? 

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul esineb tuhandete automaatide kohta rikkeid imevähe ning ka siis on enamasti tegemist süütu eksitusega. Kõige markantsem näide, mis talle meenub, juhtus Leedus, kus rahavedajad panid 20-litiste kupüüride karpi kogemata 10 korda suuremad ehk 200-litised rahatähed. 

Nende juhtumite moraal pole see, et automaadid massiliselt valetavad, vaid see, et raha tuleb üle lugeda automaadi juurest lahkumata ning kõigest kahtlasest kohe teatada.