Julm lugu: "Pulmakingiks sain peksa!"

Noor mees piinas oma rasedat abikaasat kuu aega järjest.

Mõni nädal tagasi kuulutati ühes Eesti kohtumajas välja otsus, mille sisu – kasutades juhtumiga tegelenud kriminaaluurija sõnu – on filmilikult võigas. Kohus mõistis noore mehe süüdi oma raseda abikaasa piinamises, mis vältas kuu aega järjest. Varem karistamata mees peksis naist, kuhu juhtus, toppis nõelu küüne alla, sundis külma dušši võtma, ähvardas skinheadid kallale ässitada ja lasta surnuks peksta. Seda esimesel abielukuul.

Juhtum lahenes kokkuleppemenetlusega, eeluurimise ajal vahi all olnud piinaja sai tingimisi karistuse ja ütleb nüüd, et süüdistus oli naise jabur väljamõeldis.

Kersti* on 24-aastane, tal on eelmisest kooselust laps. Mees, kellest jutt, on pisut üle 20 aasta vanune karsklasest spordipoiss Kevin. Mullu suvel kohtusid noored üle aastate ja… novembris koliti kokku.

„Pulmakingiks sain peksa. Registreerisime ära, istusime pikas lauas, sõitsime koju ja seal tuli ta mulle esimest korda kallale," ütleb naine.

* - nimed on muudetud.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist

---

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo vanemkomissar Reimo Raivet soovitab:
"Räigetele lähisuhtevägivalla juhtumitele eelnevad alati ohumärgid. Enamasti algab see mõnitamise, sõimu, ähvardamisega, järgneb esmakordne tõukamine või löömine ning lõpuks juba süstemaatiline ja äärmiselt räige vägivallatsemine. Vägivalla ennetamiseks soovitatakse reageerida juba esimesele ohumärgile, et mitte lubada partneri käitumisel eskaleeruda. Reaalsus kipub olema vastupidine. Kallist inimesest loodetakse kõigele vaatama parimat, kaebamise ees tuntakse hirmu ja valehäbi. Kardetakse ka majanduslikku ebakindlust.
Igal juhul on mõistlik koguda vägivallajuhtumite kohta võimalikult palju tõendusmaterjali – fikseerida kuupäevad, talletada asjaolud, jätta alles arstitõendid, ähvardavad SMSid jne. Teisalt tuleb ka olla valmis halvimaks – lähedase inimesega tuleb kokku leppida SOS-sõnum või kõne, teha ettevalmistused vajadusel kodust kiirelt lahkumiseks.
Politsei roll lähisuhtevägivalla puhul on vahetu ohu kõrvaldamine ning vägivallategude menetlemine. Vägivallatseja ajutine äraviimine ega kohtus süüdi mõistmine pole kannatanu jaoks enamasti lõplik lahendus. Sageli tuleb ohvril kogu oma elu muuta. On ülitähtis, et inimesel oleks tugev lähedastest koosnev tugigrupp. Tihti on vaja ka professionaalset abi ja nõustamist.