Kaklus 16 miljoni euro pärast
MILJONÄRIDE SÕDA Eesti üks rikkamaid mehi Mihhail Gnidin jäi ilma loodetud miljonitest, kuid pääses võltsija-kahtlusest.
Suve lõpus tehti üldsusele märkamatult kaks olulist otsust Eesti viimase aja suurima äritülis.
See kokkupõrge käib võimu pärast BLRT Grupis, mis kasvas välja tsaariajal Kopli lahe äärde ehitatud laevaehitustehasest.
Suuromanik Fjodor Berman hoiab firmat juba aastaid oma raudses haardes.
Väikeaktsionärid eesotsas Mihhail Gnidiniga usuvad, et Berman kiusab neid, ajas minema ettevõtte juhtkonnast ja ei luba maksta dividende.
Mullu juunis tegid nad „mässukatse“, mis läks peaaegu õnneks. Nad suutsid hankida kohtumääruse, mis blokeeris aktsionäride üldkoosoleku ajaks osa Bermani leeri aktsiapakist. Gnidin väitis, et jätkas oma kamraadidega koosolekut ning nad otsustasid maksta dividendideks 16 miljonit krooni.
Kohtunik Ann Meriluht andis tänavu 28. augustil õiguse Bermani seltskonnale, sest tõendid ei kinnitanud, et aktsionärid otsustasid koosolekut jätkata.
Samal ajal käis aga edasi kriminaaluurimine, kus Gnidinit ja nn jätkukoosoleku juhatajaks valitud Veljo Kuuske kahtlustati võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.
9. septembril otsustas ringkonnaprokurör Ainar Kolk lõpetada kriminaalmenetluse lõpetada.
Prokuröri meelest üritasid mõlemad vaidlevad pooled kasutada prokuratuuri enda kasuks ära kasutada. „Tuleb tõdeda mõlema vaidleva poole püüdu kohtueelse menetluse ja prokuratuuriga manipuleerida eesmärgiga, et prokuratuur ühe käsitlevatest üldkoosoleku protokollidest tõeks ja teise valeks kuulutaks. [--] Kriminaalmenetlus ei saa olla tsiviilvaidluse enda kasuks kallutamise vahend, vaid tsiviilvaidlus tulebki selgeks vaielda tsiviilkohtus.“