26.11.2014, 20:45
Kaks vana pässi, Vahur Kersna ja Madis Jürgen, suures lossis
Madis Jürgen räägib, kuidas ta ükspäev Vahur Kersnaga Kadrioru lossis trehvamas käes.
Vahur Kersna, Madis Jürgen
Viskan pilgu telefonile – Kersna on helistanud.
“Halloo, Vahur, tahtsid rääkida, või läks näpp kogemata nupu peale?”
“Tere, jaa, kuule, mul tuleb raamat välja. Mõtlesin, et äkki võiksime juttu ajada.”
“Mis plaan on…?”
“Teeks ühe loo. Ainult et sinu žanr see väga ei ole. Ma tahaks intervjuud “Pealtnägijasse”!”
“Kärmased ja Kagged ja kes seal kõik olemas on! Kunagi tegi Roald Johannson väga kobeda…”
Toru otsas hingatakse sügavalt välja.
“See on teine põlvkond. Meie, kaks vana pässi, kellel on elus küll hästi läinud, aga keda saatus pole ka üleliia hellitanud, sobiksime kõige paremini…”
“Sa ikka usud ka, mida sa räägid?”
