Erinevalt Pariisi ja Moskva surnuaedadest, mille kassade taga lookleb ka piletijärjekord, ei ole Săpânța kalmistule maetud ühtegi kuulsust. Ent pileteid võib müüa ka külajoodiku, kurja ämma, koduperenaise, traktoristi või auto alla jäänud pisitüdruku hauale – kui nende ristid on teinud Stan Ioan Pătraş.

Alguses tundmatu külapuusepp, nüüd naivistliku kunsti üks tuntumaid skulptoreid Pătraş tundis end väga häirituna sellest, et niigi kurva sündmuse juures, nagu surm seda on, ei otsi keegi võimalust leinajate ellu natukenegi naeru tuua. Ehkki täna teab juba iga algaja med.õdegi öelda (näiteks kui ta on patsiendi põnevaid kõrvalnähte tõotavaid vaktsiine täis süstinud), et kui tuju on hea, siis on tervisega kõik korras, ei olnud 1935. aastal maailm samasugune.