Põhimõtteliselt on tegemist pauguga luuavarrest, sest pankrotihaldur Ingrid Proos ja teda teenindav vandeadvokaat Maria Mägi võtsid ette ühe igivana lepingu, mis oli ammu täiesti lootusetuks tunnistatud, ja hakkasid selle alusel Ühispangalt raha nõudma.

Naistel jätkus sihikindlust viia asi läbi kõigi kolme kohtuastme. Kohtuskäimine lõppes tänavu mais, kui Riigikohus keeldus panga kaebuse arutamisest.

See tähendas, et pank peab välja maksma ligi 18 miljonit krooni.

Kuid naised pole raha veel kätte saanud, mistõttu tüli saab iga päevaga vaid hoogu juurde. Kohtutäitur Katrin Vellet peatas koguni pangalt miljonite väljanõudmise, sest pole selge, kellel on õigus ja kellel mitte. Asja uurib politsei.

"Pank on maksejõuline ja maksab võla ära," kinnitas Ekspressile Ühispanga asepresident Lembit Kitter. "Aga pank on olnud ja on edaspidigi põhimõtteline ja visa võitleja. Enamasti edukalt. Aga õnnekütte, kes proovivad, jätkub. Proovitakse mitmel viisil, küll kavaluse, küll räigete süüdistustega. Nii ka seekord."

Väärtuslik keemia

Mägi ja Proos muutsid kullaauguks kuus aastat tagasi toimunud enampakkumise, kus Ühispank lasi maha müüa Kohtla-Järvel tegutsenud hiigelsuure keemiakombinaadi Kiviter vara.

Kiviteri tuntuim toodang oli ja on põlevkiviõli, mille proovitootmine algas juba aastal 1921. Tootmist laiendati isegi keset teist ilmasõda, kuna Saksa armee elas pidevas kütusenäljas. Pärast sõda varustas kombinaat NSVL Riikliku Kaitsekomitee käsul põlevkivist tehtud gaasiga Leningradi, hiljem ka Tallinna ja teisi Põhja-Eesti linnu.

Kaheksa aastat tagasi müüs Eesti riik keemiakombinaadi erakätesse. Erastamisagentuur valis ostjateks kaks endist maadlejat – Priit Piilmanni ja Elar Sarapuu (seitsmekordne Eesti meister), kes teenisid algkapitali krooniaja alguses Leedust bensiini toomisega.

Maadlejad ostsid kombinaadi halval ajal, sest põlevkiviõli hind kukkus. Kiviter ei suutnud palku maksta, jäi võlgu riigile, ei tasunud tooraine eest. Firma läks pankrotti.

Väga nadisse seisu sattus ka Ühispank, kes andis laene, nagu oleks tal silmaklapid peas. Ainuüksi viie kuu jooksul laenas pank Kiviterile üle 103 miljoni krooni. Laenude tagamiseks olid seatud kommertspandid, kuid alles kolmandale ja neljandale järjekohale.

Seis oli väga kehv. Piilmannil ja Sarapuul oli võimalus pangale tünga teha, kuid Hanschmidt sai jaole ning asja juhtimise võtsid üle advokaadid, kes tõid mängu offshore-skeemid ja keerulised juriidilised trikid.

Tüng ülejäänud võlausaldajatele

Kõige krooniks jagati Kiviteri vara tütarettevõtete vahel ning müüdi Ühispanga nõudmisel maha. Kuigi oli jõulude ja aastavahetuse aeg, toimus Eesti ühe suurema tööstusettevõtte müük vaid kahe nädalaga. Kiviteri vara vahetas enampakkumisel omanikku alghinnaga – 103 miljonit krooni. Sama suur oli Ühispangalt saadud laenude maht.

Avalikkusele jäi mulje, et kõik need miljonid saigi Ühispank endale. Tegelikult mitte. Enampakkumist pidanud kohtutäitur Reet Vokk sai oksjonipäeval kirja Ühispanga laenudivisjoni direktorilt Andrus Kimberilt, kes palus raha üle kanda hoopis maksuvaba firma Golfberg Holdings pangaarvele. Seda Belizes registreeritud salapärast kompaniid kasutas Ühispank veel mitme haisema läinud äri varajamiseks.

Keemiakombinaadi ülejäänud võlausaldajad ei teeninud oksjonilt sentigi.

Enampakkumine osutus sisuliselt vara kantimiseks, sest Viru Keemia Grupi nime võtnud keemiakombinaadi suuremad omanikud on endistviisi Priit Piilmann ja Elar Sarapuu. Nende kõrval sai suuraktsionäriks ühispankur Margus Kangro, kes aitas pangas Kiviteri asju ajada. Riigiametites nimetatas sarnast teguviisi korruptsiooniks, kuid erafirmades käivad asjad teistmoodi.

Viru Keemia Grupil läheb praegu väga hästi, sest põlevkiviõli hind on tõusnud samas taktis nafta omaga. Firma internetiküljel teatab finantsdirektor Priit Rohumaa, et “kontserni järjest kasvav rentaablus on võimaldanud teenida märkimisväärseid kasumeid. Viimase nelja aasta summaarne kasum on üle 270 miljoni krooni, millest 2004. aasta majandusaasta kasum moodustab 121 miljonit krooni”.

Rahul on ka Ühispank. Asepresident Kitter: "Panga jaoks on lõppkokkuvõttes oluline, et Viru Keemia Grupp on edukas ettevõtja. Suurklient, kellele antud laenud on ennast seni ära tasunud ja tasuvad jätkuvalt."

Kuid järsku hakkas Maria Mägi ühe vana asjaga pinda käima.

Pank kaitses varifirma abiga

Kuna eelpool mainitud oksjonil tehti Kiviteri tütarfirmad varast lagedaks, lasid Piilmann ja Sarapuu neil pankrotti minna. Kõik pankrotid raugesid vara puudumise tõttu. Välja arvatud ühe firma – KJ Vaigutööstus – puhul. Tolle pankrotihalduriks sai juhuse tahtel Ingrid Proos.

Proos ja advokaat Maria Mägi olid juba aastaid Piilmanni ja Sarapuuga teistes ärivaidlustes lahinguid löönud ning nägid nüüd võimalust meestele ja Ühispanga skeemimeistritele ära teha.

Nad vaidlustasid käenduslepingud, mille alusel Ühispank keemiakombinaadi vara oksjonile pani. Need sõlmiti päeval, mil Kiviteris algas pankrotimenetlus. Ükski mõistlik tegelane ei hakka laenu käendama, kui on kindel, et laenusaaja ei jõua laene tagasi maksta. Lisaks käendas tütarfirma emafirma laenu, mis on samuti loomuvastane.

"Pank peab tagasi maksma need 18 miljonit krooni, mis saadi KJ Vaigutööstusele kuulunud vara müügist!" kuulutasid naised.

Pank punnis vastu. Nüüd tuli välja, miks lasti oksjonisumma kanda maksuvaba firma nimele. Kohtus väitis panka esindanud advokaat Marko Kaevando, et kuna raha sai Golfberg Holdings, siis ei pea pank midagi kellelegi tagasi andma. Küsige parem raha saaja käest! Maksuvaba firmaga kohut käia on aga enamasti sama edukas kui nuumseale ajukirurgiat õpetada.

Kohus ei kuulanud Ühispanka. Teatas, et kui pank midagi loovutab, siis on see panga asi, ning käskis 18 miljonit välja maksta.

Ehk Maria Mägi oli osutunud võluriks, kes muutis mittemiski käegakastutavaks rahaks.

Veel üks halb üllatus

Viru Keemia Grupp uskus, et kontrollib KJ Vaigutööstuse pankrotipesas toimuvat ja saab sealtkaudu pangast makstavad miljonid enda kätte. Kuid juunis pani Ingrid Proos plahvatama pommi, teatades et 18 miljonit väärt nõudele on siginenud uus omanik!

Nõude soetas vanade võlgade kokkuostmise alal nime teinud Aivar Tõnisson.

Tõnisson maksis nõude eest 200 000 krooni ja lubas anda kümme protsenti summast, mis laekub. Ülejäänud 90 protsenti ehk

ligi 16 miljonit krooni saab ta endale.

Teha 200 000 kroonist 16 miljonit – nii kasumlikku äri pole Eestis enam ammu nähtud.

Kohe hakkasid levima kahlused, et võibolla müüs Proos nõude tegelikult maha alles pärast seda, kui kohtuvõit kindel oli. Viru Keemia Grupp teataski Ekspressile, et sai tänu Proosi ja Mägi tegevusele otsest kahju väga suures ulatuses. “Et meie avalduse alusel on kriminaalasi ka algatatud ning menetlus käib, siis soovitame Eesti Ekspressil suhtuda nende prouade juttu ülima kriitikaga,” palus Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman.

"Mägi ja Proos on proovinud kogu aeg vett sogaseks ajada, et siis mõni suurem kala püüda. Nüüd, kus neid ähvardab kriminaalvastutus, on

asjad nende jaoks tõsiseks läinud ja nad proovivad meid meedias rünnates mõjutada endale soodsas suunas nii politseid kui kohut. Praegu on avalikkus ju eriti meelestatud äriinimesi risti lööma," lisas Priit Piilmann.

Hämmeldust väljendab ka Ühispanga asepresident Kitter, keda häirib, et pankrotihaldur ei teatanud pankrotitoimkonnale ja kohtule terve aasta jooksul nõude müümisest. "Lepingu kohaselt on nõue loovutatud, terve mõistuse seisukohalt tuleks seda nimetada teisiti," ütleb Kitter. "Ühispank on nõus täitma kohtuotsust KJ Vaigutööstusele, aga mitte suvalisele riiulifirmale."

Pank võib kaotada kokku üle saja miljoni

KJ Vaigutööstus oli vaid üks Kiviteri tütarfirma. Olemas on paberid veel nelja põhimõtteliselt samasuguse tehingu kohta, sest oksjonile pandi viie firma vara. Nende ümbervaatamise korral kaotaks Ühispank täiendavalt 85 miljonit krooni.

"Jutt panga 85 miljonilisest võimalikust lisakahjust on pehmelt öeldes sihiteadlik liialdus," teatab ühispankur Kitter.

Mägi sõnul sõltub ülejäänud pankrotiprotsesside ülessoojendamine eeskätt maksuameti tahtest. "Sel juhul võidaks riik saamatajäänud maksude näol veel kümmekond miljonit krooni," usub Mägi. "Riik peaks Ingrid Proosile medali andma, mitte teda kriminaalasja korras uurima!"

Pangajuhid võtsid osa aktsiaid tasuta endale

Tehingud väärtpaberiarvel Nordea Bank Finland Plc Client Trading Account 2 pärast seda, kui Eriõli loovutas talle kuulnud Ühispanga aktsiaid

  

aktsiate arv

jääk enne tehinguid

 

2 575 000

aktsiaid loovutasid

  

Eriõli

Kiviteri erastanud firma

898 000

Dilencia

Ühispangaga seotud väärtpaberifirma

2 578 600

Ambra Holding

Ühispangaga seotud väärtpaberifirma

10 000

Kalle Kuusik

 

5 000

aktsiaid said

  

Ambra Holding

Ühispangaga seotud väärtpaberifirma

3 524 192

Dilencia

Ühispangaga seotud väärtpaberifirma

2 211 800

Ain Hanschmidt

Ühispanga president

100 000

Lembit Kitter

Ühispanga peadirektor

100 000

Pulfer Advertising Ltd

Ühispangaga seotud offshore-kompanii

30 000

Nordea Bank Finland Plc Client Trading Account

väärtpaberikonto Soome pangas

100 608

jääk pärast tehinguid

 

0


Priit Pillmanni ja Elar Sarapuu firma Eriõli investeeris laenu saamiseks Ühispanga aktsiatesse ja kaotas börsikrahhis 40 mln kr. Hiljem müüdi aktsiad ja kanti Nordea Panga kliendikontole. Ekspress näitab nüüd, et nimetatud aktsiad jagasid oma vahel ära Ühispanga tippjuhid ja pangaga seotud firmad.

Segadust külvas siin tõik, et kõigi tehingute juures on märge, et tegemist oli makseta ülekandega.

Kuid nii Hanschmidt kui Kitter teatasid Ekspressile, et ei saanud aktsiaid tasuta, vaid need toimusid turuhinnaga. Makseta ülekanne tähendab lihtsalt, et väärtpaberite keskdepositoorium ei pea kontrollima millal ja kuidas aktsiate eest makstakse.