Kes juhtis Murru vanglat?
Suure osa kolmapäevasest päevast veetis Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus kohtumajas, et taotleda kümne kuriteos kahtlustatava Murru vangla kinnipeetava vahi alla võtmist. Tähendab, üleviimist kuriteo uurimise ajaks mõnda teise vanglasse.
Nende kümne hulgas on tuntud allilmaliider Vjatšeslav Gulevitš, politseinikutapja Romeo Kalda ning roimar Leo Pulsti. Esialgu uudistesse lipsanud Toomas Helinat nende hulgas siiski pole.
Osa neist kahtlusalustest on käskijad, teised käsutäitjad. Kuriteod, milles mehi kahtlustatakse, on mitmesugused. Jutt käib nii keelatud asjade omamisest, kehalisest väärkohtlemisest kui ka vähemalt ühest tapmisest.
Osa neist on need, kelle kohta prokuratuur ütles - omavad mõjuvõimu nii kaaskinnipeetavate kui ka vanglaametnike suhtes.
Kuigi prokuratuur on teatanud, et ühtki Murru vanglaametnikku pole veel kahtlusaluseks tunnistatud, teatas justiitsminister Rein Lang teisipäeval Murru vangla peadirektori kohusetäitja Olavi Israeli vabastamisest. Selge on, et vangid ei saanud tegutseda ilma vanglaametnike teadmata. Küsimus on, kas vangla juhtkond ei näinud, mis toimub. Või nägi, aga ei suutnud midagi teha. Või ei tahtnudki midagi pättide omavoli vastu ette võtta.
Homme-ülehomme tegeleb Evestus vanglaametnikega, keda on alust kahtlustada ametialases kuritarvituses.
Murru vangla juhtum kogub tuure
Muidugi ei saa Evestus menetluse praeguses staadiumis öelda, et kinnipeetavad olidki need, kes Murru vanglat tegelikult juhtisid. Fakt on see, et prokuratuurile laekus Murru vanglast infot, et osa kinnipeetavatest on teistest paremas seisus - neil oli mõjuvõimu - ning Murrus on probleem kinnipeetavate julgeolekuga.
Mai lõpus alustas prokurör selle kohta kriminaalasja ning nüüd siis on teatavaks saanud esimesed kahtlusalused.
Murru vangla, nagu ka Ämari vangla, on laagri tüüpi kinnipidamisasutus. Seal on ligemale 1500 asukat, kellest suurem osa kannab karistust mitmendat korda.
Kinnipeetavad elavad 200-400 kaupa aiaga piiratud paari-kolmekorruselistes ühiselamutes ehk nn eluplokkides. Vangide omavahelist suhtlemist ja läbikäimist ei sega miski. Seal võib juhtuda ja juhtubki kõike. Napp valvuritekaader, kes on tihtipeale alamakstud ja vähemotiveeritud, ei suuda korda tagada.
Sestap on nii mõnedki kunagised vangivalvurid öelnud: seda tüüpi vangla saab juhtkond enam-vähem kontrolli alla vaid siis, kui mõne vanglasisese hierarhia tipuga diili teeb.
Nii on see Venemaal. Nii on see siiani meie laagri tüüpi vanglates, kus vene stiilis vanglamentaliteet hoolimata kõigest õilmitseb.
Kuigi öeldakse, et noortel pättidel on vanadest vanglareeglitest ükskõik, on siiski olemas nii autoriteedid kui kirjutamata sisereeglid, mis ametlike seaduste ja reeglitega kokku ei sobi.
Niisiis diil. Selge, seda ei sõlmita paberil ega suruta selle sõlmimisel kätt.
Kõvematel pättidel parem elu
Vastutasuks selle eest, et elu vanglas kulgeks rahulikult, ei tee vanglaametnikud märkama mõne autoriteetse vangi režiimirikkumisi. Lubatakse luksuslikumat olemist.
Nagu kirjeldas kunagi üks solvunud reavanglaametnik, elavad autoriteetsed retsid vanglates nagu pühad le hmad ja seda vangla juhtkonna teadmisel. Narkootikume jagub. Mobiilide valik on vanglas tihtipeale parem kui poes. Kui mõni vanglaametnik on tõrges ja keeldub autoriteetse vangi käsku täitmast, võib too kaevata vangla juhtkonnale ja tõrges ametnik saadetakse mujale.
Selge, et see oli solvuja jutt, mille direktorid jõuliselt ümber lükkasid.
Kunagi kaes Ekspress oma silmaga, mis tingimustes tuntud Lõuna-Eesti kurjam Urmas Grossthal Ämari vanglas oma päevi mööda saadab - väike rahulik kambrike valitud paari naabriga. Loomulikult oli tehtud korralik remont ning toas oli moodne kodutehnika. Kardinatest, lilledest ja mõnest kaunist mööblitükist rääkimata. Ka oli kurjategijale sisustatud väike õppetuba -nahkmööbli ning arvutiga.
Ämari vangla juht oli toona Gunnar Bergvald. Kui õieti mäletan, siis kutsus Ämaris pikka karistust kandev Grossthal Bergvaldi tseremoonitsemata lihtsalt Gunniks.
Hiljem selgus, et jõhkra väljapressimise eest kinni istunud Grossthalile oli Bergvald andud võimaluse käia vabalt Tallinnas õppimas. Ja mees käiski. Hommikul läks ja õhtul tuli. Auto parkis vangla parklasse. Tõsi, hiljem jäi mees kiiruse ületamisega vahele ning siis lõpetati ka tema käigud.
Siis, kui Bergvald oli ilmutanud leebust mõrvar Jüri Mosina suhtes, kelle ta lahkelt puhkusele lubas, ning see tänutäheks jalga lasi, sai ta karistada. Ämari direktor viidi üle lähedal asuva Murru vangla asedirektoriks.
Öeldakse, et kuigi Murru vangla juht, täpsemalt peadirektori kohusetäitja, oli Olavi Israel, juhtis Eesti suurimat vanglat siiski Bergvald.
"Israel ei ole selle ala mees. Talle võib meeldida paberites nokitsemine. Ta võib olla jutu järgi tubli, aga igapäevaste vanglaprobleemide lahendamisega ta hakkama ei saa ega tahagi," ütles Ekspressile kunagine kogenud vanglajuht Valeri Kravets.
Ilmselt seepärast oligi Israel mitu head aastat kohusetäitja, mitte direktor.
Vanglajuhtide ja vangide ühised väljasõidud loodusesse
Nagu eespool märgitud, saab Bergvald kinnipeetavatega liigagi hästi läbi.
Isegi vangla ise on esitlenud täiesti ametlikult oma juhtide ja tublide kinnipeetavate ühist jalgrattamatka ujuma, mida nimetati sotsiaalprogrammiks. Selle eestvedajaks oli Bergvald.
Kuulsad on Bergvaldi korraldatud jalgpalli- või korvpallimatšid kinnipeetavate meeskonna ja mõne tuntud palliklubi vahel.
Ent nagu märgib Kravets, on see ohtlik mäng. "Me ehitame uhkeid eurovanglaid, kuid vangid ja nende mentaliteet on endiselt nõukaaegsed. Oled nende vastu hea, nemad kasutavad selle ära. Mingil hetkel ei ole sa võimeline enam autoriteete ohjeldama."
Ilmselt midagi sellist juhtus ka Murrus.
Bergvald saadeti eilsest Harku naistevangla asedirektori ametisse. Eks uurimisel selgub, kas tal oli roll selles, et Murru vanglas pätid võimu võtsid, ja kui suur.
Aasta 2006 Murru vanglas - eluohtlik
- 27. veebruar. Murru vanglast leiti surnuna kinnipeetav. Esialgne uurimine näitab, et tegemist oli suure tõenäosusega enesetapuga.
- 21. märts. Seni tuvastamata kurjategija tappis esmaspäeva pärastlõunal Murru vanglas kinnipeetava.
- 4. aprill. Põhja prefektuuri politseiuurijad lahendasid kiirelt Murru vanglas märtsi keskel toimunud kinnipeetava tapmise, tunnistades kahtlustatavaks ohvri kaasvangi.
- 28. aprill. Murru vanglas on kolme päeva jooksul endalt elu võtnud kaks kinnipeetavat.
- 13. juuni. Vanglate juhtkonnad on tänavu distsiplinaarkorras karistanud kümneid valvureid, kes pole nõuetekohaselt teinud tööd või on olnud joobes. Murru vanglas on karistada saanud viis vanglaametnikku.
- 17. juuli. Murru vanglas puhkes vangide vahel tüli, mille käigus üritati üht kinnipeetavat tappa. Mees sai terariistahaava.
- 7. august. Murru vanglas tappis kinnipeetav kaasvangi.
- 13. august. Vanglate relvastatud üksus leidis Murru vangla kinnipeetavatelt 12 mobiiltelefoni, 20 SIM-kaarti, ühe digitaalfotoaparaadi, hulgaliselt olmeprügi ning torke- ja lõikeriistu.
- 4. september. Murru vanglas toimunud läbiotsimise käigus võeti kinnipeetavatelt ära mobiiltelefone, süstlaid ning tera- ja lõikeriistu. Kriminaalmenetlust juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul peab edasine uurimine kindlaks tegema ka vanglaametnike võimaliku seotuse esemete jõudmisega kinnipeetavateni.
- 4. september. Justiitsminister Rein Lang vabastas teisipäeval ametist Murru vangla direktori kohusetäitja Olavi Israeli.
- 5. september. Murru vanglas toimunu selgitamiseks alustatud kriminaalmenetluse raames on kahtlustatavaks tunnistatud kümme Murru vangla kinnipeetavat. On infot, et osa kinnipeetavaid omavad mõjuvõimu nii kaaskinnipeetavate kui ka vanglaametnike suhtes.
- 6. september. Harju maakohtu loal võeti kolmapäeval vahi alla Murru vangla viis kinnipeetavat, keda kahtlustatakse seotuses augusti alguses Murru vanglas toimunud tapmisega.
- 6. september. Justiitsministeerium viis Murru vangla senise asedirektori Gunnar Bergvaldi kolmapäevast üle samale ametikohale Harku vanglas.
