Kõige kallimate erialade edetabel

 (14)
                 
Kõige kallimate erialade edetabel
Kuldaväärt amet: Enne kui praegused tudengid nende pilootide asemele lennukit juhtima pääsevad, kulutab riik neist igaühe koolitamiseks üle 100 000 euro. (Raigo Pajula / Epl)
Lisaks lendurite ja arstide koolitamisele on kõrgkoolides kulukas õpetada ka näitlejaid ja heliloojaid. Juristi eriala kuulub seevastu odavaimate hulka.

Riigil on kõige kulukam koolitada spetsialiste, kelle igapäevasest tööst sõltub otseselt või kaudselt inimeste ja loomade elu ja tervis. Aastaid õppimist ja palju omaette harjutamist nõuab arsti, veterinaari, piloodi ja lennujuhi, aga samuti inseneri ja arhitekti haridus. Piloodiõpe ongi kõige kallim riigi kinnimakstav koolitus.

Enne kui piloot lastakse iseseisvalt maandama kas või väikelennukit, rääkimata juba reisijaid täis lainerist, tuleb tema oskusi põhjalikult lihvida. Lennutunnid on aga kallid — ühe õpilase lennupraktika maksab 52 000 eurot, räägib lennuakadeemia direktor Jaan Tamm. Kallid on ka õppetöös kasutatavad simulaatorid ja nende hooldus, samuti on instruktorite palgad kõrged.

Teisest küljest — laevajuhi või proviisori oskustest-kogemustest sõltuvad samuti inimelud, ent neid on odavam koolitada kui näitlejaid, heliloojaid või disainereid. Kuid vastuolu siin ei ole.

Laulja kallis, jurist odav

Kõigile kallitele erialadele on iseloomulik õppetöö väikestes rühmades. Näitleja või laulja koolitus nõuab individuaalset lähenemist, tööd tuleb teha väikeses rühmas või lausa õpetajaga näost näkku.

Sama reegel kehtib ka teistpidi. Odavam tuleb koolitus neil erialadel, kus auditooriumiloenguid saab korraga pidada kas või sajakonnale inimesele — näiteks raamatupidajatele või ajaloolastele.

Loomulikult sõltub koolituse kallidus õppeajast. Arstiks ja veterinaariks õppimine võtab vähemalt kuus aastat, inseneriks saab viie ning piloodiks ja näitlejaks nelja aastaga. Samas õpetajaks, ajakirjanikuks või juristiks võib end lugeda juba pärast kolmeaastast stuudiumi.

Kõrgharidust mõjutab ka turunõudlus. Riik saab noori koolitada omahinnaga. Tasulises õppes ehk kommertshinnaga võib sama eriala õppimine olla tunduvalt kallim, ehkki reaalsed kulud on täpselt samad. Näiteks on õigusteadus üks odavaimaid erialasid üldse, juristi on ligi kümme korda odavam õpetada kui arsti. Teisalt on juura populaarne ja mainekas eriala, mis võimaldab oma kulu ja kirjadega tudeerijatelt hingehinda küsida.

Riiklikku koolitustellimust pole olemas

Riik ei telli kõrgkoolidelt kolme sillainseneri, sadat arsti või nelja näitlejat. Kuigi avalikkus räägib riiklikust koolitustellimusest, on see tinglik termin.

Tellimust täpsete arvudena pole olemas. Riik annab ülikoolile portsu raha, et see koolitaks näiteks hulga põllumehi. Kuidas kool selle raha täpselt jagab erialade vahel ja sees, on tema enda otsustada. Koolitustellimus on pigem ühiskondlik kokkulepe: meil on näitlejaid vaja, neid koolitab konservatoorium, ja palun, siin on teile selleks raha.

“Ega riik pole kõige targem,” ütleb haridusministeeriumi osakonnajuhataja Mart Laidmets vastuseks küsimusele, miks pole peanupu täpsusega kindlaks määratud mitu spetsialisti ja mis erialalt tulevikus tarvis läheb.

Kõrgkoolid nuhutavad ninaga õhku, suhtlevad tööandjate ja noortega, analüüsivad eluolu ja järgivad väljakujunenud traditsioone ning teevad otsuse, missugune õppekava avada ja millisega jätkata, selgitab Tartu ülikooli õppekvaliteedi peaspetsialist Margit Raudsepp.

Mingisugused arvutusvalemid on riik siiski koostanud. Nendega hinnatakse, kui palju ühe või teise spetsialisti koolitamine umbkaudu maksab. Kuna õppimise käigus on väljalangejaid, tuleb tellida ka tühikohti.

Riik annab teadlikult raha rohkemate noorte koolitamiseks, kui neid lõpuks aktusele diplomi kättesaamiseks koguneb.


Kõige kallim on koolitada pilooti

Edetabeli koostamiseks korrutasime baaskoha maksumuse eriala koefitsiendi ja õppeaja pikkusega. Nii saimegi erialade kaupa teada, kui palju raha arvestab riik selleks, et kõrgkoolist astuks välja haritud inimene. Baaskoha maksumus ja koefitsient on seadusega ettenähtud tinglikud eriala kalliduse mõõtmise ühikud. Uues kõrgkooliseaduses asenduvad need tegevustoetusega.

 Õppeaeg aastatesKoolitamise hind eurodes
Õhusõiduki piloot4111 240
Lennuliikluse juht449 440
Arst648 686
Loomaarst648 686
Hambaarst540 572
Arhitekt540 572
Näitleja437 080
Helilooja323 175
Graafiline disainer323 175
Maaehitusinsener522 218
Teedeehitusinsener522 218
Sillaehitusinsener522 218
Proviisor 520 286
Loomakasvataja319 467
Laevakapten418 540
Laulja 218 540
Matemaatikaõpetaja gümnaasiumis39270
Metsandus39270
Infotehnoloog39270
Logistik39270
Geenitehnoloog39270
Käsitööõpetaja põhikoolis38806
Eesti keele õpetaja põhikoolis36025
Ajaloolane35098
Ajakirjanik35098
Advokaat35098
Raamatupidaja35098


Piloodikoolituse teevad kalliks lennutunnid

Lennuki piloodi koolituses tuleb lennata 140 tundi ühe- ja 30 tundi kahemootorilisel lennukil, lisaks 58 tundi simulaatoril.

Teooriaõpe toimub väikestes gruppides (maksimaalselt 12 inimest).

Vajadusel palgatakse õppejõude välismaalt.

See, samuti instruktorite palkamine lennuliiklus­teenindusest on kallis.

Simulaatorid on kallid ja neid on vaja pidevalt uuendada. Näiteks on simulaatori riist- ja tarkvara hooldustasu 30 000 eurot aastas.

Lennujuhi ühe kursuse üks praktika ettevõttes (mis sisuliselt on üliõpilase individuaalne juhendamine) maksab 8175 eurot + majutus. Selliseid praktikaid on kursuse jookusul kaks.

Ka lennujuhiõpilased saavad 10 tundi lennupraktikat.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused