Informeeritud ringkondades liigub põnev teooria, et Eesti luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross oli kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega seotud, ent kaugeltki mitte “tellija” rollis, nagu väitis eeluuri­misel piraadipealikuna süüdi mõistetud lätlane Dmitrijs Savins. Nimelt olla Iisraeli luure Mossad relvalastist (mida ametlikult ei olnud olemas) Arctic Sea pardal haisu ninna saanud, mispeale ­Shimon Peres rääkis isiklikult läbi USA ja Vene võimudega ja tõenäoliselt kellegagi Euroopas, et raketilaadungi kohalejõudmist takistada.

Seepeale hakati mõtlema, kuidas operatsiooni “viisakalt” ära korraldada ja kes sellega hakkama saaks. Nii jõutigi Krossini. Plaan oli viia tankistidest “terroristid” laevale, seejärel suurejoonelise operatsiooniga laev päästa ja “terroristid” vahistada.

Kross olevatki leidnud Eestist mõned tankistid, keda ühendab üks joon – nad on kriminaalkorras süüdi mõistetud, kuid suhteliselt leebelt pääsenud. Sellisel juhul oletatakse, et tegu on koputajatega. Need mehed mängisidki mereröövleid. Väidetavalt kasutas FSB sääraseid tüüpe ka Beslani koolitragöödias “terroristidena”.

Erukolonelleitnant Jüri Kadak nendib, et versioonis võib iva olla. “Võimalik, et need poisid lükati ette ja tegelikud operatsiooni läbiviijad olid hoopis teised. Selge, et neil kriminaalidel endil varustuseks ja operatsiooniks raha ei olnud. Keegi pidi neid varustama. Mossad oli Eestis tugevalt esindatud ja filtreeris väga hoolega, mis siit läbi liigub, et relvad ei satuks araabia maadesse,” nendib Kadak.

Läti kõrgema merekooli lõpetanud Savinsi ülestunnistuses leidub detailseid kirjeldusi, kuidas nad Krossiga üksteisel perekonniti külas käisid ja kuidas Scotland Yardi pubis kaaperdamisplaane peeti. Lisaks olevat koos endise sõjaväelase Martin Plaseriga korraldatud tulevastele kaaperdajatele õppused. Plaser on praegu Eesti Kaitseliidu luureinstruktor ja firma Trustcorp julgeolekujuht. Ta kirjutas Diplomaatia 2009. aasta juuninumbris pika artikli , kuidas lahti saada Somaalia piraatidest (Savinsi tunnistuse kohaselt taheti operatsioon korraldada Somaalia piraatide eeskujul). Trustcorp on aga Krossi konsultatsioonifirma, mis müüb strateegilisi ohuanalüüse endistes nõukogude vabariikides (sh Gruusias ja Aserbaidžaanis) ning Jordaanias ja Albaanias. Afganistanis sõdinud Plaserit Ekspressil tabada ei õnnestu. Selge on aga see, et need kolm meest on omavahel seotud.

Teooria 2: piraadid tulid alles Aafrikas

Arctic Sea kadumisest ja võimalikust relvasmugeldamisest esimesena kirjutanud laevandusportaali juhi Mihhail Voitenko hinnangul on Savinsi esitletud plaani õnnestumise tõenäosus null. “Piraadid pidid olema kas küborgid, kes Vene sõjaväelasi nähes nende üllatuseks enesetapu teevad ja vette hüppavad, või täielikud idioodid,” ütleb ta. Samas räägib Savins, kuidas kaheksast mehest tehti justkui kõrgema taseme erirühm. Neid koolitati 8–10 kuud, muretseti varustus, nad pidid olema heas füüsilises vormis ja mitte vanemad kui 43 aastat.

“Mida on vaja edukaks kaaperdamiseks? Et omanikud väärtustaksid kaaperdatavaid isikuid või vara piisavalt, et need välja osta. Et kaaperdajad saaksid kontrollida läbirääkimiste vältel kaaperdatavat ja neil oleks kanal lunaraha välja võtmiseks ja edukaks põgenemiseks. Vaja on aega ja laeva peidukohta,” kirjutab Voitenko. Mitte ühtegi neist tingimustest polnud täidetud.

Riigikogu liige Marko Mihkelson juhib tähelepanu endisele GRU ohvitserile Anton Surikovile, kes suri novembris väidetavalt mürgitamise tõttu ühes Iževski kohvikus. Abhaasia sõja üheks organisaatoriks ja Venemaa suurimaks relvamüügi asjatundjaks peetud Surikov julges ühena vähestest rääkida relvaveost Arctic Sea’l.

Tema arvates peatati laev Läänemerel vaid selleks, et tuvastada salakaup. Selleks olid väidetavalt neli KH-55 tiibraketti, mis võivad kanda tuumalõhkepäid ning mida on võimalik kasutada SU-24 pommituslennukites. Iraanil on neid 30–35 tükki. Lisaks olid tema arvates seal peal ka tankitõrjeraketid Hezbollah’le Liibanonis ja vastav laskemoon. Peale pandi need Kaliningradis.

Surikovi väidet, et laev lahkus Gotlandi juurest ilma piraatideta, kinnitab ka üks esimesi ITAR-TASSI (praeguseks kadunud) uudiseid sel teemal, milles öeldi: 24. juulil 2009 ründasid laeva politseinikena esinenud maskides tundmatud, kes sidusid meeskonnaliikmed kinni, otsisid laeva läbi ning lahkusid kiirpaadiga umbes 12 tunni pärast. Seega võidi nn piraadid laevale toimetada hiljem.

Küsimusi tekitab ka see, miks saatis Venemaa Cabo Verdele 22 mehe äratoomiseks kaks IL-76 transpordilennukit, mille kandevõime on kokku ligi 90 tonni. Ja laev peatati just Cabo Verdes, kus nõukogude ajal oli oluline strateegiline tankimislennuväli.

Teooria 3: Savinsi tunnistuse koostas FSB

Liikvel on ka versioon, et Savinsi tunnistuse nuputas välja FSB. Sel juhul on mugav nimetada tellijana eestlast, sest Eestil pole Venemaaga kõige sõbralikumad suhted.

Mihkelson: “Kui Savins ütles, et tegu oli Somaalia stiilis operatsiooniga, siis võidakse siit teha järeldus, et nüüd ongi Läänemerel piraate karta, ja nad ­tulevad Eestist. Diskrediteerimise sihtmärk on Kross, kuid kaudselt ka Eesti. Võib olla muidki huvisid, ärgem unustagem gaasi­toru.”

Juba siis, kui Kross juhtis Vene-Gruusia sõja ajal Gruusia valitsust nõustanud “Eesti kööki”, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov: “Seda kööki me tunneme”. Vene suursaadik Eestis Nikolai ­Uspenski aga ähvardas, et kui Gruusia tunnistab, et tema tegevus oli ajendatud teiste riikide nõunike soovitustest, siis tegelevad sellega Venemaa uurimisorganid.

Nagu näha, ongi tegelnud. Ja õigus oli ka Krossil, kes põhjendas toona oma vaikimist Ekspressile: “Vene viha on pikk.”

Eesti asjatundjad kahtlevad lätlase jutus

? Eerik-Niiles Kross on öelnud, et süüdistus on absurd ning Dmitrijs Savinsit tundis ta nägu­pidi, sest töötas temaga ühes kontorihoones. Oma Twitteri-kontol säutsub ta inglise keeles: “Paistab, et Vene prokuratuur on otsustanud minuga meedia kaudu rääkida. Võiksin vastata nende küsimustele Twitteris – see on moodsam.” Kross ütles Ekspressile, et ta rohkem kommentaare anda ei soovi.

? Eurosaadik Indrek Tarand märgib, et FSB ülekuulamised ei erine palju Guan­tanamo omadest. “Mul puudub usk selliste meetoditega saadud tunnistaja ütlustesse. Ja teiseks: Eesti poole pole Krossi suhtes ametlikult pöördutud. Tekib kahtlus, et tahetakse saavutada mingeid varjatud eesmärke.“

? Prokuratuurist kinnitati Ekspressile, et Venemaalt pole tulnud ametlikku õigusabi palvet. Seega põhineb süüdistus ühe kriminaali jutul.