Merekivi perearstikeskuse pereõde Katrin Poom ütleb, et paberile võib ju igasugu asju kirja panna, aga tegelik elu on tihti teistsugune. Näiteks 5. klassi õpilasel võib olla päevas seitse ainetundi. See tähendab seitset õpikut, töövihikut ja tavalist vi-hikut. Ja kuigi seadusega on ära määratud, et 4.-6. klassi õpilastel võib ranits (koolikott) kaaluda kuni 3,5 kg, ei saa ju laps sel põhjusel mõnda raamatut maha jätta.

Poomi sõnul on koolikoti raskuse teemal kõige enam välja pakutud lahendust, kus õppeasutuses on teine komplekt õpikuid, aga see jääb tihti finantsprobleemide taha.

Mõni õppeasutus pakub ka võimalust töötada pinginaabriga ühest õpikust, tuleb vaid enne omavahel kokku leppida, kes millise raamatu järgmiseks päevaks kaasa võtab. "Ideaalis võikssee variant ju töötada, aga 4.-5. klassi poistel on pea nii laiali otsas, et nad unustavad kohe ära, millise õpiku kotti peab panema. Samuti on elu näidanud, et tüdrukud ei võta sellise pakkumise peale üldse vedu, sest nemad on juba loomult korralikumad ja igaüks tahab oma õpikut.

"Ühe võimalusena näeb Poom seda, et koolid koostavad tunniplaane laste suutlikkust järgides, seda eriti nooremate klasside hulgas. Ehk ei peakski iga päev ma-temaatikaõpikut kaasa tassima - võrrandeid või ülesandeid saab õpetaja ju tahvlile kirjutada. Loodusõpetuses võib teadmisi jagada ka ilma õpikuta vabas looduses.

Samuti on Poom seda usku, et nooremates vanuse-klassides poleks kõikides õppeainetes sugugi vaja iga päev kodutöid anda. "Laps peab koolist ja õppimisest rõõmu tundma - seda ei tohi vastumeelseks muuta.

"Koolilõuna kell kümme hommikul?

Katrin Poom ütleb, et igivana teema on ka kooliõpilase tervislik toitumine. Me kõik teame, et laps peaks hommikust sööma iga päev kas või natukene, koolilõunat võiks pakkuda kella 12.0012.30 ajal. Paraku on Tallinnas arvukalt neid koole, kus just väiksemate klasside lastele antakse lõunat juba kell 10.00.

"Sellise korralduse juures ei tahagi laps hommikusööki kodus, sest teab, etkooli jõudes ootab teda üsna kohe ees tubli kõhutäis.

"Siin võiks ühe lahendusena pista lapsele kotti õuna või banaani. Ehk tuleb kooliteel või pärast esimest tundi siiski millegi järele isu. Varase koolilõuna teine suur miinus on see, et kella kaheks-kolmeks on kõht juba väga tühi.

Kui nüüd juhtub, et laps pärast tunde kohe koju minna ei saagi, vaid peab ruttama huviringi või trenni, haarab ta tee pealt kaasa saiakese, küpsised või paki kartulikrõpse. Ka selliste ebatervislike vahepalade vältimiseks võiks kaasa panna topsi jogurtit, puuvilju või karbi värskete ja puhastatud köögiviljadega. Nii on üsna tõenäoline, et õhtul seitsme-kaheksa ajal koju jõudes ei vohmita püstijalu külmkapi ees seistes end kurguni täis, vaid istutakse koos vanematega rahulikult õhtusöögilauda.

Laske lapsel laps olla

Üheks kõige muret tekitavamaks asjaoluks peab Katrin Poom laste läbipõlemist üha suureneva vaimse pinge tõttu. Kahjuks ei juleta sellest veel avalikult rääkida ja abi otsimise asemel peituvad vanemad koos lapsega nelja seina vahele. "Näen juba 1. klassi õpilastele tervisetõendeid väljastades, et mõni põnn ei tahagi kooli minna. Tedahirmutavad näiteks vanema õe või venna raskused koolikohustuste täitmisel. Või on latt kodus väsitavate eelkoolide ja katsetega juba eos väga kõrgele seatud. Või ei sobitugi laps tavakooli raamidesse, sest on lihtsalt loomult teistsugune.

"Poom lisab, et vahel võib laps vaimse pinge all murduda juba sel põhjusel, et peab armsaks saanud algklassidemajast välja kolima või uuel õppeaastal võõraste õpetajatega silmitsi seisma. Sellistel puhkudel soovitab Poom lapsele igati toeks olla ja võtta teda sellisena, nagu ta on. Samuti tasub kohe alternatiive otsima hakata, kuigi nende leidmine pole Eestis sugugi kerge.

Poom tahab kõigile vanematele südamele panna, et vähemalt esimestes klassides ei tohiks last kooliväliste huviringidega üle koormata. Mõelgem niipidi, et laps, kes veel veidi aega tagasi oli päev otsa kasvatajate silme all, peab ühtäkki hakkama saama väga paljude uute asjadega. Ta peab ise kooli minema, ise koolist koju tulema, ise sööki soojendama ja koduste ülesannete kallal pusima. Kui nüüd last veel mitme huviringi vahel rebitakse, ei saagi tema loovus mõistlikus tempos areneda.

SOOVITUSI LAPSEVANEMATELE

• Võtke rahulikult, kui laps ei tulegi iga päev koju viitega - ka neli ja kolm on head hinded.
• Ärge suruge lapsele peale huviringe kui enda täitumatuid unistusi.
• Huvi lapse töötingimuste (valgustus, koolilaud ja -tool, liiga raske koolikott) vastu koolis ei pea häbenema. Vastupidi, neid tuleb uurida ja vajadusel koos hoolekoguga parandada.
• Märgake ja teadvustage lapse kaaluprobleeme või söömishäireid. Püüdke talle iga päev tervislikku toitu valmistada. Kuigi aja kokkuhoiu mõttes on valmistoitu-de lett mugavam, pole see õige tee.