Kriminaalne Soome

Üheksa inimelu nõudnud koolitulistamine on Soome viimaste aastate jubedaim kuritöö, selles pole kahtlust. Ent terve tänavune aasta on Soome kuritegevuses olnud lausa enneolematult jõhker.

Ei möödu nädalatki, kui Soome suuremates lehtedes poleks uudiseid mõne mõrvaprotsessi kohta. Artikleid ehivad pealkirjad, mis sobiksid hästi ka õudusfilmile: “Vanemad lubatakse kohtuma õdedetapjaga”, “Prokurör nõuab jäätuuramõrvarile eluaegset”, “Insuliinimõrvar loobus kaitsjast” jne.

Kes meist poleks kuulnud, et meie lähinaaber on vaikne ja rahumeelne, isegi heas mõttes uimane heaoluriik. Äärmiselt turvaline paik, nagu sealsed võimud tavatsevad rõhutada, kuhu aeg-ajalt eksib eesti või vene rahvusest kurjategijaid. Vähem on neid, kes teavad, et flegmaatilistele soomlastele on läbi aegade olnud omane teineteist asja eest, teist taga surnuks pussitada. Euroopa mõrvaedetabelites on Soome kõrgel kohal – 2 mõrva 100 000 elaniku kohta aastas on Lääne-Euroopa riikide seas suurim number. Baltimaad on muidugi omaette klass umbes neli korda suurema suhtarvuga.

Ent ilmselt teavad väga vähesed, et just tänavu on Soome avalikkust vapustanud rida elajalikke tapmisi. Jokela koolitulistamise järgsel nädalal on palju räägitud Soome relvaseaduse liigsest lõtvusest ja soomlaste püstolilembusest – neil on 100 elaniku kohta 56 käsitulirelva, millega ollakse USA ja Jeemeni järel maailmas kolmandal kohal. Seda rabavam, et viimastel kuudel on Soomes kohtusse jõudnud hulk mõrvu, mis toime pandud spordivahendite või tööriistade – hang, haamer, jäätuur – abil.

Alles sel teisipäeval mõistis Jyväskylä kohus kümneks aastaks ja kuueks kuuks vangi 31aastase mehe, kes tappis samuraimõõgaga nelja lapse isa. Tapja ning tema viis kaaslast tungisid juuli lõpus Jyväskyläs Kuok­kala linnaosas juhuslikku korterisse, peksid peremeest golfikepiga ja tapsid ta samuraimõõgaga. Mitu naabrit helistas hädaabisse, aga selleks ajaks, kui politsei kohale jõudis, oli mees surnud. Süüdistaja nõudis tapjale eluaegset karistust ja kolmele kaasosalisele, kelle hulgas on üks naine, kaheksa-aastast vangistust, kuid kohus oli märksa leebem. Ohvril oli neli last, nendest kolm olid alaealised.

Vaid mõni nädal varem, oktoobri keskel vapustas Tallinna sõpruslinna Kotka elanikke uudis, millesarnast polnud linnakeses varem kuuldudki. 21aastane noormees, “heade kommetega” majandustudeng, nagu hiljem öeldi, tappis oma kaks õde – 14aastase ja 16aastase –, kasutades mõrvarelvana muuhulgas haamrit. Tüdrukud olid tublid sportlased, tapja ei olnud napsu- ega suitsumees ja kogu peret peeti musterperekonnaks. Veretöö sai alguse noormehe sõnavahetusest noorema õega.

Oktoobris tapsid neli 17–22aastast noorukit Tamperes 59aastase ja 33aastase mehe, isa ja poja, viimaste kodus ning panid kuriteo varjamiseks maja põlema.

Septembris tuli avalikuks, et lesbidest hooldusõed tapsid Tampere lähistel invaliididekodu patsiendi, kasutades “relvana” insuliini, mis on tuntud diabeediravim, kuid alates teatud kogusest eluohtlik. Tapetu oli 21aastane nägus tüdruk, ent raske vaimse puudega. Nii otsustasid hooldajad, 35- ja 51aastane naine, et patsiendi elu pole elamist väärt, ja süstisid talle surmavat ravimit. Praegu uurib politsei, kas tegu oli selle paari toime pandud ainsa tapmisega. Muide, naised olid kodukülas tuntud rõõmsate ja viisakate inimestena.

Juulis pussitas 35aastane mees Porvoos kaubanduskeskuse ees juhuslikult tema teele sattunud hollandlasest turisti. 75aastane hollandlane oli koos abikaasaga tulnud vaatama rahuliku ja muretuna reklaamitud põhjamaad ning ühtlasi tähistama 48. pulma-aastapäeva. Mõrtsukas teatas hiljem, et teda sundisid veretööle “hääled”. Mees oli sündmuskohal nii pöörane, et politsei pidi tema rahustamiseks teda jalga tulistama.

Juulis tappis 57aastane muusik oma 29-aastase naise, lüües teda 10–15 korda haamriga pähe. Seejärel kattis ta naise hirmsad haavad leukoplastiga ja jättis naise keldrisse surema. Kümme tundi hiljem helistas ta häda­abi numbrile. Kohale tulnud kiirabi leidis mehe oma surnud abikaasat süles hoidmas. Juhtumi taustaks oli käimasolev lahutusprotsess – naine valmistus koos lastega mehe juurest ära kolima. Prokurör nõudis mehele oktoobri lõpus eluaegset vangistust.

Veel üks juulikuine mõrv. 27aastane aednik tappis 62aastase mehe, kasutades selleks kirvest ja jäätuura. Prokurör nõudis aednikule eluaegset vangistust. Mingit motiivi kuriteol ei olnud. Mõrvar tegi “oma töö” rahulikult, lausa aeglaselt ja helistas ise mõne tunni pärast politseisse. Tapatööle eelnes meeste ühine napsivõtt.

Juuni alguses toimus uskumatult elajalik tegu Pori linnas. Õhtusel ajal tutvusid tantsubaaris 19aastane noormees ja kaks naist, 22- ja 26aastane. Neiud palusid noormehelt öömaja ja une pealt mees naised tappiski, lastes ühele kuus, teisele seitse korda vibupüssist pähe. Nii umbes meetri kauguselt, tõmmates noole pärast iga lasku ohvri peast välja ja laadides siis mõni nädal varem internetipoest ostetud vibupüssi uuesti. Naised tapetud, jõi mees rahulikult teleka ees õlut edasi. Järgmisel päeval helistas ta sõbrale ja kiitles, et oli kaks naist “rajalt maha võtnud”. Kolm päeva hiljem, kui surnukehad suvekuumuses halba lõhna hakkasid eraldama, helistas nooruk politseisse. Hiljem tunnistas ta, et oli tarvitanud kangeid antidepressante koos õllega.

16. mail leidsid Vammala metsas jalutanud inimesed puu küljest kinniseotud surnukeha. Selgus, et tegemist oli endise politseiniku, 55aastase mehega, kelle hukutasid viinavõlad. Võlanõudjad tungisid mehe koju, lasksid tema kehasse elektrivoolu ja piinasid teda. Lisaks peksti meest jalaga. Pärast korteris toimunud piinamist viidi verine ohver metsa, kus teda peksti labidavarrega. Öösel külmus kinniseotud mees surnuks.

Märtsi alguses tappis 19aastane poeg oma 56aastase ema rohkem kui 50 pussihoobiga. Tüli sai alguse sellest, et poeg ei tahtnud prügikasti välja viia.

26. oktoobril jättis Vaasa ringkonnakohus jõusse 40aastase inseneri Jarmo Björqvisti eluaegse vangistuse. Mees tappis mullu suvel oma abikaasa Paula. Naise kehal oli 69 terariistahaava. Vaid päev varem oli perekond tähistanud pisitütre teist sünnipäeva.

Ning oktoobri lõpus vahistas politsei 36aastase mehe, keda kahtlustatakse oma vanemate tapmises. Perekond Varjakoskid on juba mitu nädalat kadunud, neid otsitakse nii maalt kui merelt, ent seni tulutult.

Milles siis asi? Spetsialistid usuvad, et soomlaste kinnine loomus on välismõjudest palju haavatavam kui lõunamaalastel. Erilist rolli etendab niisugustes kuritegudes meedia, s.t paljud veretööd vastavad nn copycat-kuriteo tunnustele. Eriti torkab see silma suvekuudel, mil meedias on vähem tõsiseid uudiseid ja rohkem “veidrat meelelahutust”, näiteks lugusid välismaal aset leidnud kurioossetest k uritegudest.

 

Mis on lahti?

Põhjamaade suurima krimiajakirja Alibi peatoimetaja Mika Lahtonen:
“Soome politsei on tihti kinnitanud, et olukord on suhteliselt stabiilne. Ma olen selle nägemusega nõus, aga ma imestan, kuidas need kuriteod on muutunud nii jõhkrateks. Tihti on selline tunne, et tegijad on lausa valinud kõige imelikuma surmariista või viisi, et pöörata tähelepanu endale. Muidugi Jokela-juhtum on üle kõige. Samas Soomes on sooritatud sellel aastal selliseid kuritegusid, mis on nii omalaadsed, et on tekkinud tunne, kas inimeste ettekujutusel on üldse olemas mingeid piire. Lõpuks ma veel kordan, et alati on Soomes toime pandud raskeid kuritegusid, aga minu teada, mitte sellises mahus.”