Ksülitoolipastillid hoiavad laste hambad korras

Soome riik maksab kinni -ksülitooli sisaldavad pastillid, mida sealsete koolide õpetajad jagavad pärast söögivahetundi lastele, “et peatada happerünnak suus”.

Sama tegi oma doktoritöös Eesti hambaarst Riina Runnel – palus õpetajatel anda lastele hambasõbralike magusainetega “komme” ning uuris, kuidas see hammaste seisundit mõjutab.

Tartu ülikooli stomatoloogiakliinikus korraldatud uuring kestis kolm aastat ja selles osales 500 last kümnest koolist, sealhulgas Räpinast, Võrust, Tõrvast, Lähtest, Nõost ja Tartust. Lapsed sõid ksülitooli, sorbitooli ja erütritooli sisaldavaid pastille, need ained takistavad kaariest tekitavate bakterite arengut.

Kagu-Eesti koolid valis dotsent Mare Saagi juhitud uurimisrühm välja joogivee väikese fluoriidisisalduse pärast. See on üks põhjusi, miks sealsete laste hambad on kehvas seisus. Algklasside lapsed olid katsejänesteks aga selle pärast, et neil on piimahambad vahetumas jäävhammaste vastu.

Lapsed kogunesid korra aastas Tartusse, kus uurimisrühm kaardistas hammaste seisukorra, pildistas nii hambumust kui ka kaariesekahjustusi ning võttis süljeproove, et määrata bakterite hulka suus ja hammastel.

Arstid nägid, et hammaste seisund sõltub lisaks elukohale sotsiaalsest taustast, toitumistavadest ja harjumusest hambaid pesta. Laste hammastele mõjus hästi ka usaldusväärse hambaarsti olemasolu koolis.

Selgus, et Eesti algklassilaste hammastes esineb kaariest sama palju kui mujalgi Euroopas. Bakterite arengut takistavate magusainetega pastille kasutanud laste hambad olid aga teiste lastega võrreldes paremas seisus.

Uurimistööl oli ka üks ootamatu lisaväärtus: suhkruasendajatega võrdselt hästi mõjus laste hammastele teavitustöö. Et õpetaja andis iga päev lastele pastilli (mis toimis ka ravina), oli hambateema neil pidevalt meeles. Lapsed käisid kord aastas arsti juures, said kingituseks hambaharja ja -pasta ning kuulsid arsti juttu suuhügieenist. Hammaste eest hoolitsemine paranes sedavõrd, et uurimistulemuste täpseks hindamiseks võeti juurde kontrollrühm – 160 last, kes polnud pidevat suuterviseõpetust saanud.

Ent kas kaariesest on võimalik täiesti terveks ravida? “Mul pole tulnud ühtegi hambaauku juurde pärast seda, kui läksin ülikooli hambaarstiks õppima ja mõistsin, miks kaaries tekib,” ütleb Runnel. “Suu on nagu asustatud maja, kuhu uuel tulijal ehk kaariesel on väga raske korterit saada.”

Just kaaries – ja mitte nohu – on maailma kõige levinum nakkushaigus. Vanemad ei päranda lastele mitte kehvi hambaid, vaid kaariest tekitavad bakterid ning suuhügieeni- ja toitumisharjumused.