Kübersõjas surma ei saa...
Küll aga võib saada haavata. Nagu see juhtus Eestiga läinud reedel. Katrin Nyman-Metcalf jäi ilma tähtsast ametist ÜRO juures.
Eesti on võimas e-riik. Eesti oli esimene, kes sai tunda kübersõda. Kes annab globaalselt e-kodakondsust. Eesti president käib vähemarenenud riike, nagu näiteks Suurbritannia, küberasjanduses järele aitamas. Tallinnas asub NATO küberkaitsekeskus. Seega pidanuks ÜRO Inimõiguste Nõukogu juurde loodava digitaalse privaatsuse uurija koht minema kindlasti Eesti kodanikule Katrin Nyman-Metcalfile (52).
Aga ei läinud.
Möödunud reedel tema kandidatuur blokeeriti. Põhjuseks toodi see, et ta pole ehk piisavalt motiveeritud tegelema USAst lähtuva kübernuhkimisega. Nii põhjendas eestlanna kandidatuuri tagasilükkamist ÜRO Inimõiguste Nõukogu esimees sakslane Joachim Rücker, kes omakorda toetus anonüümseks jäänud “aktivistide grupile”.
Võib-olla aitab sellest segasest loost paremini aru saada veidi laiem pilguheit USA ja Saksamaa koostööle kübervaldkonnas. Selle varjatud segmendis.
