Kuidas saab kodanik panustada riigikaitsesse eluea jooksul?
1. Kutsealune
Kõik Eesti kodanikest mehed võtab Kaitseressursside Amet 17aastaseks saades kutsealustena kaitseväe- teenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris arvele.
2. Arstlik komisjon
Kutsealuse terviseseisundit hindab eriarstidest koosnev komisjon, kuhu kuuluvad perearst või üldarst, kirurg või ortopeed ning psühhiaater. Läbida tuleb mitmesugused laboratoorsed ja röntgenoloogilised uuringud.
3. Teenistusse kutsumine
Ajateenistusse kutsutakse 18-27aastane kutsealune, kelle tervis lubab kaitseväes teenida. Kaitseväeteenistusse minekuks on võimalik taotleda ajapikendust järgmistel põhjustel:
■tervislikud
■perekondlikud
■majanduslikud probleemid
■hariduse omandamine
■omavalitsustesse, Riigikokku või Europarlamenti kandideerimine
4. Ajateenistus Kaitseväes
kestab 8-11 kuud sõltuvalt väeliigist, erialast ja ametikohast.
Eesmärk on Eesti kaitseks vajalike reservväelaste ja reservüksuste väljaõpetamine. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
Ajateenistuses saadakse teadmisi ning kogemusi, mis tulevad kasuks ka tavaelus.
Ajateenistust saab läbida nii maa- kui ka mereväes. Eesti õhuvägi koosneb ainult elukutselistest kaitseväelastest. Osale ajateenijatest on lõpueksamiks suurõppus Kevadtorm.
Väeossa määramisel arvestatakse
■haridust
■tervist
■oskusi
■kutsesobivuse testi tulemusi
■kutsealuse soove
Aastas kutsutakse
■ajateenistusse ligi 3000 meest
■õppekogunemisele 5000-6000 reservväelast
Sõjaajal on kaitseväes
■kuni 25 000 kaitseväelast
■kaitseliidu üksused
5. Karjäär Kaitseväes
Ajateenistuse lõppedes on võimalik asuda lepingulisse teenistusse ja saada kaadrikaitseväelaseks, ehk jätkata teenistust
■sõdurina
■allohvitserina
■ohvitserina
Kaadrikaitseväelasi koolitatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis (Meegomäel) või Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis (Tartus).
Infot vabade ametikohtade ja kandideerimise kohta leiab www.vk.kra.ee.
6. Osalemine välisoperatsioonidel
võib olla osa elukutseliste kaitseväelaste karjäärist. Hetkel on suurim kaitseväe välisoperatsioon osalemine rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis. Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi põhijõu moodustab Helmandis teeniv ligi 120meheline jalaväekompanii. Varem on osaletud NATO ja ELi operatsioonidel, missioonidel Balkanil, Iraagis, Afganistanis, Liibanonis ja India ookeanil.
7. Reservi arvamine
Pärast ajateenistust või tegevteenistust arvatakse kaitseväekohuslane reservi, samuti määratakse reservi ajateenistusest vabastatud või asendusteenistuse läbinud.
Reservis saab igaüks vastavalt väljaõppele endale sõjaaja ametikoha, mis näitab, millisesse üksusse ja ametikohale asub ta teenima mobilisatsiooni korral. Oma sõjaaja ametikohta saab igaüks vaadata kodanikuportaalist www.eesti.ee.
8. Reservõppekogunemised
Reservväelasel on kohustus osaleda reservõppekogunemistel (oskuste uuendamine, väljaõppe värskendamine, ümberõpe) ning ilmuda määratud kogunemispunkti erakorralise õppekogunemise või mobilisatsiooni korral. Ühendust võtab kaitsevägi isikuga rahvastikuregistris märgitud aadressi alusel.
Reservohvitseri võib õppekogunemistele kutsuda reservis oleku jooksul kokku kuni 12 kuuks, allohvitseri 9 ja sõdurit 6 kuuks.
Üks õppekogunemine saab olla vastavalt kuni 30, 21 või 14 päeva pikk.
9. Ajateenistuja ja reservõppekogunemisel osaleja varustus
Olulisemad asjad:
■välivorm
■saapad
■kiiver
■lahingrakmed
■seljakott
■magamiskott
■relv
■(Galil AR või AK-4)
10. Täiendusreserv
■34-60aastaste meeste võimalus osaleda riigikaitses. See koosneb reservistidest vanuses 34+, kelle järel on juba piisav hulk mehi sama sõjalise eriala omandanud ja keda üldjuhul ei kutsuta seega enam reservõppekogunemistele. Nad saavad panustada riigikaitsesse kaitseliidu kaudu;
■isikutest, kes on küll reservis, kuid kel puudub sõjaaja ametikoht.
11. Isiklik areng lisaks õppekogunemistele
■osalemine kaitseliidus
■osalemine vabatahtlike reservohvitseride kursustel kaitseliidus ja kaitseväes
■osalemine reservohvitseride kogu töös
■liitumine valmisoleku reserviga
■töötamine riigikaitseõpetajana (riigikaitseõpetus on 126s Eesti gümnaasiumis ja kutsekoolis)
12. Kaitseliit
Vabatahtlik relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mille juures tegutsevad naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliit on kindla struktuuri ning juhtimisega kodanikeühendus, mis keskendub sõjaliste oskuste arendamisele. Samas on Kaitseliidul valmisolek koheselt reageerida igale riigis tekkivale kriisile.
Hiljuti loodi vabatahtlike baasilt küberkaitseliit.
Kaitseliidu osalemine tsiviilkriisides:
■Padaoru lumetorm
■2007 aprillirahutused
■Pärnu jaanuaritorm
13. Reservist välja
Pärast piirvanuseni 60+ jõudmist kustutatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustuslaste registrist. Nüüd on tal võimalik jätkata kaitseliidus vabatahtlikuna või tsiviilkaitse valdkonnas, näiteks meediku või abipolitseinikuna.
Sundkoormised
Kuna kaitseväe vajadused on sõjaajal suuremad kui rahuajal, võib kaitsevägi kriisiolukorras teatud tingimustel enda kasutusse võtta eraomanduses vara, näiteks rasketehnikat ja autobusse.
Naised riigikaitses
Naistel on võimalus osaleda
■vabatahtlikus ajateenistuses kaitseväes
■lepingulises tegevteenistuses kaadrisõduri, allohvitseri või ohvitserina
■vabatahtliku reservohvitserina
■kaitseliidu, naiskodukaitse või kodutütarde kaudu
Kaitseväes tervikuna on naisi umbes 14% ehk sama palju kui Skandinaavias.
