Kuningas elab veel 700 aastat
“Suuruselt pole Viiralti tamm isegi mitte esimese kolmekümne hulgas,” teab sinasõber puudega, Hendrik Relve. “Aga tugevasti on toiminud Eduard Viiralti nimi. Selle tamme nimi on õieti Tammekoori tamm. Aga Viiralt käis sõja ajal mõned nädalad seal, tegi tammest pildi ja kaugem rahvas hakkas puud tema järgi kutsuma.”
Kümnekroonise taga on Viiralti tamm Viljandi lähedal Viiratsis – nii olen ka ise teadnud. Selgub, et see teadmine on olnud vildak. Eesti Panga muuseumi töötaja ütleb, et see pole Viiralti tamm, aga mis tamm, ei oska täpselt öelda.
Rahatähe kujundaja Vladimir Taiger meenutab, et krooni tuleku ajal, ühel koosolekul Eesti Pangas, oli vist loodusemees Jaan Eilart see, kes soovitas, et Jakob Hurdaga raha tagaküljel võiks olla Eesti jämedaim puu, Võrumaal Urvastes kasvav Tamme-Lauri tamm.
Puude uurija Fred Puss kirjutab 1998. aasta Eesti Looduses: “Hästi hooldatuna ning silmapaistva asendi tõttu maastikul võib Tamme-Lauri tamm õigustatult kanda Eestimaa puude kuninga tiitlit.”
Tamme-Lauri pole mitte ainult Eesti jämedaim, vaid ka vanim puu.
“20. juulil 1998 võtsin puu ümbermõõdu ja puurisin kahelt poolt, lääneküljest ja idaküljest,” seisab dendroloog Alar Läänelaiu välipäevikus. Aastarõngaste põhjal arvutas Läänelaid puu istutusaastaks 1326. “See on tõenäoline maksimumvanus.”
Tähendab, Tamme-Lauri võib olla näinud Jüriöö ülestõusu lõkkeid, rääkimata teistest tähtsatest sündmustest.
Välk lõi sisse
Tamme-Laurit on löönud pikne.
“Tamme peajuur läheb sügavamale kui teistel puudel, põhjaveeni. Nii moodustab ta lagedal seistes loodusliku piksevarda,” selgitab Hendrik Relve. “On tohutult tammesid, kuhu välk sisse on löönud.”
Tamme-Lauri on jäänud seest õõnsaks.
“See oli 1960. aastate lõpus, tudengina rändasin koos kamraadidega. Õõnsus oli just tühjaks tehtud, sinna sai sisse ronida,” meenutab Relve. “See oli nagu puhas kamber. Üksikutest oksaaukudest paistis valgus sisse. See oli ilus. See andis tõuke minu kiindumusele puude vastu.”
Tamme-Laurile on lauldud.
Urvaste muusikaõpetaja Erma Kallasse mäletab, kuidas koolilapsed ja Antsla pensionäride folklooriring Sügismeloodia üheskoos esitasid puu all Suure-Jaanist pärit tamme-regilaulu. “Läksin metsa kõndimaie, seek-sale-proo!”
Tamme-Laurit on külastanud president.
1997. aastal löödi puu juurde heinamaale P-tähega sinine parklasilt (tänini püsiv). Urvaste rahvas võõrustas siis Lennart Merit, riigijuhile pakuti piima-leiba.
Merile astus paljajalu juurde tookordne Urvaste postiljon Contra, kodanikunimega Margus Konnula. Jutt riigimehe ja poeedi vahel käändus põhiseadusele. “Ma teen põhiseadusest paroodia ja sellest paroodiast omakorda paroodia. Siis saab üks õige põhiseadus,” pakkus Contra.
“Põhiseadus on nii püha asi,” kontreeris Meri põlispuu all seistes.
Pulmade tunnistajaks
Nüüd on Tamme-Lauril sentimeetrijämedune piksevarras. Kaks raudvitsa, mis tema lõhenenud tüve kokku tõmbavad.
Betoonist süda õõnsuse täiteks ja aken õhutamiseks.
Inimesed kisuvad tema küljest mälestuseks kooretükke.
Mutid kaevavad tema juurte vahel hunnikuid.
Külapoisid ronivad talle selga.
Tamme lähedal elav Väino Kolk on märganud, et pulmarongid peatuvad ja abiellujad käivad ümber tüve. Kohalik kirikuõpetaja oletab, et nii otsib pruutpaar tammest tugevust oma abielule. Õpetaja ise pole laulatustalitust tamme all toimetanud, tema on rohkem ristiusu, mitte muinasriituste teadja.
Ühel aastal annab tamm tõrusid, mille lapsed kohe ära korjavad, teisel aastal puhkab.
Kõik on hästi. Ainult otse puu alla istutatud plekksilt on inetu, rikub vaadet, kurdab fotograaf Ingmar Muusikus.
“Kui silmas pidada Euroopa eakaaslasi, võib Tamme-Lauri elada veel 700 aastat,” ennustab Alar Läänelaid puule pikka iga.
“Viimase 50 aasta jooksul on aastarõngad läinud laiemaks. Ta tunneb end hästi.”
Tamme-Lauri tamm
Ümbermõõt rinna kõrgusel 831 sentimeetrit (1998). Euroopa jämedaim puu on Rumskulla tamm Rootsis (1350 cm).
Tamme-Lauri õõs olevat mahutanud seitse inimest.
Urvastes on kõige paremad kasvukohad tammele, sealkandis kasvavad ka jämeduselt teine ja kolmas tamm, Mäe-Lehtsoo ja Jakobi.
Tamm saanud nime Tamme-Lauri talult. See nimi omakorda tulnud Lauritsalt, keda arvati tammes elavat, õnnetusi, kurja, tulekahjusid, aga vahel ka head põhjustavat.
Praegu on käibel 6,52 miljonit Tamme-Lauri pildiga Eesti Panga 10kroonist.
