"Kuna pikemal viibimisel liiga tugevate helide ­keskkonnas hakkab tekkima alguses kõrgete toonide kuuldavuse halvenemine, mida inimene ise esialgu ei taju, siis ei oska ta ise ka ohtu märgata," selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna juhataja Reet Tikk.

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla kõrvaspetsialist Malle Vahisalu nõustub ameeriklaste uurimistulemustega ning leiab, et on põhjust mures olla. "Eelkõige mõjutabki selline mürafoon kuulmist kõrgsagedustel, inimesed ei kuule enam sosinat, linnulaulu."

Vahisalu pakub, et Eestis tekkib sama situatsioon umbes kümne aasta pärast, sest suuremad kuulmiskahjustused tekkivad hiilivalt ja pika aja peale.

Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik tohtri ­Oliver Vaide sõnul võib kõrvaklappidega kuulamine tekitada tajuhäireid, kuid kuulmislanguseks seda veel nimetada ei saaks. "Kui kuulmist mõõta, siis 99,99 protsendil neist noortest ei ole kuulmislangust, on vaid tajuhäired, mis tulenevad pikaaegsest viibimisest tavaolukorrast tugevamas helifoonis. See põhjustab alguses harjumust-sõltuvust ning avaldub normaalses kuulmisolukorras just nagu kuulmislangusena. Sellisest häirest kuulmislanguseni on pikk tee."

Vaide sõnul saab tänase elukeskkonna ning elustiili mõju kõrvakuulmisele hinnata alles 30-40 aasta pärast, sest kuulmisprobleemid kujunevad aegamööda.

Kõrvaspetsialistid näevad kõige suuremat probleemi selles, et noored kuulavad muusikat tavanormidest palju kõvemini. "Sageli kasutatakse kõrvaklappe taustmüra tingimustes näiteks tänaval, bussis, ja selleks, et müra foonil paremini kuulda, keeratakse ka muusika valjemaks ning ühel hetkel ületab see ohutu helitugevuse läve," selgitab doktor Tikk.

Kuulmiskahjustusi ravida ei saa
Suurbritannia Kuningliku Kurtide Instituudi (RNID) korraldatud küsitlusest selgub, et 110st mp3-pleieri kasutajast kuulab 72 muusikat üle 85detsibellise helitugevusega. Võrdluseks - helitugevus tiheda liiklusega tänaval on 70 detsibelli.

Malle Vahisalu hoiatab, et juba pool tundi valju muusikat päevas võib pikemas perspektiivis kuulmist kahjustada.

Eestis kaasaskantavate audioseadmete mõju kuulmisele uuritud ei ole, kuid tohter Vaidel on selle kohta oma arvamus: "Väita, et kõrvaklappidega muusika kuulamisel on halb mõju noorte kõrvakuulmisele, on sama hea kui rääkida üleilmsest kliimasoojenemisest ja inimtegevuse mõjust sellele. Iga arst suudab loogiliselt tuletada viisi, kuidas kõrvaklappidest tulev vali heli inimest kahjustama võiks hakata."

Lapsed ega noored ei tohiks kindlasti kõrvaklappe kontrollimatult kasutada, arvab Vaide: "Täiskasvanu saab ise aru, millal klappidest tuleva heliga on üle pingutatud, ja peaks seisma nende eest, kes pole veel pensionisammastesse investeerinud."

Reet rõhutab veel, et liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjustusi saab ainult ennetada, neid ravida ei ole paraku võimalik.

Helikopter lömastas klappidega noore
Kuulmise halvenemine pole ainus teema, mis on seoses kõrvaklappide kasutamisega poleemikat tekitanud.

Internetis kuulutatakse, et klappide kasutamine suurendab bakterite arvu kõrvas tunni jooksul 700 korda. Kuigi see levinud infokild ei ole kusagil faktilist tõestust leidnud, ei takista see steriilseid kõrvaklappe tootvatel tehnikafirmadel selle pealt kasu lõikamist.

Ka on kaasaskantavate muusikaseadmete kaela aetud mitmed surmajuhtumid. Üks drastilisemaid sellistest leidis aset tänavu mais Kanadas Vancouveris. Kenya avaliku teenistuse ministri poeg 23aastane Isaiah Otieno jalutas parajasti postkasti juurde, kui taevast kukkuv helikopter ta lömastas. Pealtvaatajad kinnitasid väljaandele The Globe and Mail, et Kenya tudeng ei pannud ohtu tähelegi. Poisi sõprade sõnul käis ta tihti ringi, kõrvaklapid peas ja kapuuts silmini tõmmatud.

See pole ainus selline friigiõnnetus. Colorado teismeline Jason Bunch niitis muru ning kuulas iPodist Metallicat, kui ta välgutabamuse sai. Ka 37aastane tervisejooksja Vancouverist sai klappidest muusikat kuulates välgulöögi. Arvatakse, et iPod käitub äikese ajal antennina, tõmmates elektrit ligi. Mõlemad juhtumid on andnud Ameerika usklikele palju kõneainet jumaliku vahelesegamise teemal.

Reklaamikampaania kõrvaklappide vastu
New Yorgi senaator Carl Krueger pani möödunud aastal ette, et tänaval iPodi kuulamise eest võiks teha 100 dollarit trahvi, sest tema piirkonnas oli juba kolm inimest, kõrvaklapid peas, autosid tähele panemata tänavat ületanud ning saadud vigastustesse surnud.

Austraalia politsei väitis, et kõrvaklappide kasutamisest tulenevad õnnetused on saavutanud "epideemilised proportsioonid", seda küll ilma mingile statistikale tuginemata, ning käivitas üleriigilise reklaamikampaania, et kannustada inimesi sõiduteed ületades klappe peast võtma.
Eesti politseiamet ei oska öelda, palju jalakäijaid just muusikaseadmete kuulamise pärast on liiklusõnnetustesse sattunud, kuid liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna juhtivkonstaabel Marili Kohava hoiatab: "Igal juhul on hajutatud tähelepanuga inimene liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele. Ta ei pruugi märgata enda ümber kiirelt muutuvat liiklussituatsiooni, seades sel kombel ohtu enda ja teiste elu ja tervise." Ohtlik on muusika kuulamine või lakkamatu mobiiltelefoniga lobisemine tema sõnul mitte ainult võimaliku liiklusõnnetusse sattumise pärast, vaid nii ollakse kerge märklaud ka võimalikele kurjategijatele. "Inimene on sel juhul hõlbus "liikuv saak" taskuvarastele, rahahädas narkomaanidele, ent ka lihtsalt agressiivsusest tulvil ja tüli norivale "peksmisnäljas" kambale."