Lohesurf - hea viis argimurede eest põgenemiseks
Rahvusvaheline professionaalne lohesurfar Kristiin Oja (30) on selle alaga tegelenud viimased seitse aastat, kuid ekstreemspordialasid on ta armastanud kogu oma elu.
„Enne lohesurfi tegelesin aktiivselt lumelauaspordiga. Kuna suvel selle alaga Eestis tegeleda ei saa, siis jõudsingi aastal 2008 lohesurfini. Aastal 2009 pühendasin oma elu täielikult lohesurfile, omandades rahvusvahelise instruktori litsentsi, mis võimaldas mul reisida tuulistesse randadesse," jutustab ta, ja jätkab: „Üsna pea hakkasin ka võistlustel käima ning seda just vabastiilis. Minu suurimateks saavutusteks on kuues koht maailmameistrivõistlustel 2014. aastal (PKRA), Eesti meistritiitel 2014. ja Aasia meistritiitel 2013. aastal (KTA) ning aasta lohesurfari nimetus Eestis aastatel 2013 ning 2014."
Miks on lohesurf tore ala?
Lohesurf on hea viis argimurede eest põgeneda. Merel ununevad kõik mured ning see spordiala pakub niivõrd palju vabadustunnet. Julgen kindlasti väita, et lohesurfarid on õnnelikud inimesed, nad naudivad loodust ja ka sombused ilmad pole enam koledad.
Lohesurf on väga sõltuvusttekitav, sellega tuleks kohe arvestada! Samuti pakub see spordiala nii palju võimalusi: kes suur trikitaja pole, saab ennast proovile panna kiirus-või rajasõidus ning samuti lainetes liueldes.
Lohesurf on väga loodussõbralik spordiala, me ei reosta sellega loodust.
Kellele lohesurf sobib ja kas on inimesi, kellele see kohe kindlasti ei sobi?
Kindlasti sobib see ala nii meestele kui ka naistele. Näiliselt tundub, et palju jõudu on vaja lohe lennutamiseks, aga tegelikkuses ei vasta see tõele. Lohe on kinnitatud trapetsi abil keha külge ning vastavalt tuulele ja kaalule saab valida endale sobiva lohesuuruse.
Kui räägime vanusest, siis harrastajate hulgas leidub nii lapsi kui ka neid, kes oma pensioniea veedavad surfates. Minu kõige vanem õpilane oli 70ndates.
Põhjusi, miks surfata ei saa, ei oska otseselt välja tuua. Kes tahab, saab alati,
maailmas leidub isegi inimesi, kes surfavad ratastoolis või pimedana.
Millist eelnevat ettevalmistust nõuab alustamine?
Kõige olulisem on võtta korralik lohesurfikoolitus. On oluline teada, et pikkade loheliinide tõttu oleme ohtlikud nii endale kui ka teistele, seega oleks vaja koolitusel selgeks teha kõik, mis puudutab turvalisust ning tuuleolude hindamist, ja seejärel lohet lennutada instruktori valvsa pilgu all.
Enamasti juhtuvadki õnnetused, millest kuuleme, seetõttu, et olukorda ei osata hinnata või puuduvad teadmised turvasüsteemide kasutamisest. Tänapäevane varustus on väga turvaline, kui seda õigesti kasutada osatakse, ei ole see ala nii ohtlik, kui paistab.
Kindlasti järgmine samm pärast koolitust oleks hea, kui saaks kohe oma varustuse osta ning õppimist jätkata. Kui me räägime füüsilisest ettevalmistusest, siis seda see spordiala ei nõua.
Kas ja kus on Eestis võimalik lohesurfi õppida ja mida selleks vaja läheb?
Eestis on loomulikult võimalik lohesurfi õppida. Meil on päris palju rahvusvahelise litsentsiga (IKO, www.ikoitl.com) koolitajaid ning instruktorite koolitused toimuvad igal aastal Pärnus Aloha surfikeskuses.
Lohesurfi on võimalik õppida nii Tallinnas kui ka Pärnus ning mujal mereäärsetes linnades. Algajale soovitan kindlasti Aloha surfikeskust Pärnus, kuna tegemist on ainukese IKO rahvusvahelise litsentsiga kooliga, mis pakub ka õpilastele koolituse ajal kindlustust. Samuti on Pärnu rand ideaalne koht õppimiseks oma liivase pinnase, madala vee ning soojemate temperatuuridega.
Kas lohesurf on suvesport või saab sellega tegeleda ka muudel aegadel?
Lohesurf on kindlasti mõnus suvel, kui ilm on soe, aga päris surfihooaeg on pigem kevadel ja sügisel, siis on tuuliseid ilmasid rohkem. Kuna vee- ning õhutemperatuurid on sellel ajal madalamad, tuleks endale varuda soojem kalipso või haalar, neopreenist müts, kindad ja sussid. Suuremad lohesurfi fännid käivad ka talvel Eestis sõitmas. Kui lund on, siis peletab lohesurfinälga ka lohesurf lumel, kas siis lumelaua või suuskadega, seega saab tegelikult aastaringselt selle alaga tegeleda.
Kas lohesurfiga tegelemine on ohtlik?
Nagu ma eelnevalt juba mainisin, ei ole see kindlasti nii ohtlik kui kõrvalt vaadates tundub. Igal spordialal (eriti ekstreemspordialal) võtame pidevalt riske, ja õnnetusi paratamatult juhtub. Kindlasti on oluline läbida koolitus ning teha endale selgeks, kuidas turvasüsteemid töötavad ning kuidas hinnata olusid. Tänapäevane varustus on väga turvaline. Nagu iga teise spordialaga, soovitan kindlasti enne surfama minekut teha väike soojendus rannas, et vees midagi ära ei nikastaks.
Kui palju Eestis lohesurfareid on? Või on see rohkem selline ala, millega Eestist väljaspool tegeleda?
Eestis on lohesurfareid päris palju, kuna meil on pikk rannajoon. Julgen pakkuda, et meid on kokku ca 1500-2000, ja tuleb pidevalt juurde. Eestis on tegelikult väga head tingimused, meil on liivased ja madalad rannad, kus on hea õppida, ning samuti saared, kus tuul rohkem puhub.
Kas ja kui palju on lohesurf seotud tavalise surfamisega?
Nagu eelnevalt mainisin, pakub lohesurf palju võimalusi. Üheks nendest on lainelauaga lohesurf ehk on spetsiaalsed lauad, mis sobivad just surfamiseks, ning selle asemel, et vees laual lainet taga ajada, saame kohe lohega lainesse sõita ning sellel surfata.
Eestis on palju lohesurfareid, kes just selle distsipliiniga tegelevad ning laineid ja tuult taga ajavad. Parimateks randadeks Eestis lohe lainesurfiks on Vääna ja Ristna.
