Pangas suurkliendihaldurina töötav Hannes Veskimäe (pildil) vaidlustas talle mais tehtud hoiatuse, mis võib päädida tema vallandamisega.

Pank tegi hoiatuse, sest mees puudus ühe päeva töölt ilma ülemuse teadmata.

Veskimäe väitis, et pank diskrimineerib teda, sest ta on finantstöötajate ametiühingu Nordeas tegutseva allorganisatsiooni usaldusisik.

Muu hulgas kurtis ta komisjonile, et pank ei lase tal usaldusisikuna tegutsedes kasutada panga siseveebi, e-posti ja telefone, soovib teada saada ametiühingu koosolekutel osalenud inimeste nimesid ning pangajuht Petri Nikkilä võrdles kogu kollektiivi ees tema tegevust Lõuna-Aafrika apartheidirežiimiga. “Nordea hirmutamistaktika, usaldusisiku survestamine ning sekkumine ametiühingu tegevusse on kandnud vilja,” leidis Veskimäe. “Kui esimesele ametiühingu koosolekule, mis toimus 27. veebruaril 2015, tuli kohale ca 70 Nordea töötajat, siis viimasele koosolekule, kus esines ka Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ja mis toimus 13. augustil 2015, tuli kohale vaid ca 25 Nordea töötajat.”

Panga esindaja väitis komisjonile, et pank pole rahul Veskimäe töötulemustega. Et mullu sügisel tehtud hinnangu kohaselt kuulub ta nelja protsendi kehvemate töötajate sekka (low performer) ning kord hilines ta tööle pohmelli tõttu, põhjendades seda varahommikuni kestnud kliendiüritusega. Lisaks nimetas Veskimäe pidevalt naiskolleegi oma assistendiks, kuigi too talle ei allu.

Veskimäe imestas selle jutu üle, sest pank oli tänavu kevadel hoopis tema palka tõstnud ning maksnud kopsakat preemiat. Ta selgitas, et tema osakonnas teavitatakse töölt puudumise korral oma “paremat kätt” (assistenti), mitte ülemust. Paindlik tööaeg eksisteerib seetõttu, et töötajad osalevad kliendiüritustel ka õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel.

“Pohmelusjutt on piinlik,” lisas ta. “Ma ei käi pohmelliga tööl ega ka siis, kui ma olen haige.”

Samas möönis Veskimäe, et tööle hilinemise eest on ta varemgi võtta saanud.