15.07.2015, 10:54
Mida teha, kui naaber käru keerab?
Tülid kaasomandi üle lõhestavad moodsat
Eestit. Nende arv kasvab.
FOTO:
Tallinnas Nõmmel elav Tiiu Tepandi (67) kardab kaasomanikuga tekkinud tüli tõttu oma kodust ilma jääda. Ta elab 90aastase ema juures, kes on juba 43 aastat tolle männirohke linnaosa elanik. Neile kuulub ühe eramaja alumine korrus. Ülemise korruse ostis üheksa aastat tagasi tuntud helilooja. Naaber oli valmis tüli tõttu Tepandilt tema poole välja ostma. Jutt käis 75 000 eurost. Siis 80 000 eurost. Tepandi ütles ei. Teda huvitas maja jagamine kaheks korteriks ja osade ruumide enda kätte saamine. Kohus leidis, et see on puudulike paberite tõttu võimatu ja andis rohelise tule hoopis naabritevahelisele enampakkumisele – las võitja ostab teise osa välja. Siin on aga peidus konks. Veel enne konflikti puhkemist, majandusõitsengu ajal võttis naabrimees laenu ja tema osal, mis remonti vajab, on 135 000 euro suurune hüpoteek. Tepandi pool, see kobedam, on aga võlavaba. Kaebuses kohtule märgib Tepandi, et kui praegu on tema majaosa turuväärtus 80 000 eurot, siis makstes naabrile sama palju, saab ta ainuomanikuks kinnistule, mille turuväärtus on kõigest 25 000 eurot. (Turuväärtus 160 000 eurot miinus hüpoteek 135 000 eurot.) „Seadus eelistab pangalaenuga kaasomanikku,“ kurdab ta. Need kaks vaidlevat poolt pole oma murega erandid. Poolteist aastat tagasi Tartus asjaõigusseaduse 20. aastapäeva puhul peetud konverentsil rääkis kohtunik Kaupo Paal, et Eestis on lahendamata küsimus, kuidas määrata kaasomandi lõpetamisel hüvitise suurus. Ta tõi seejuures vägagi sarnase näite. „Lõpetatakse kaasomand paarismajale. Mõlemale kuulub 1/2 kaasomandist. Ühe kaasomaniku pool on ilusasti välja ehitatud, seestpoolt sisustatud marmori ja õlitatud tammepuuga, teise poole boks on veel täitsa välja ehitamata, kuid see pool on koormatud suure hüpoteegiga. Kuidas täpselt peaksid need hüvitised paika saama?“