Miks ei liitu ESMiga Läti, Rootsi ja Inglismaa? Ligi vastab ja ekspert kommenteerib

 (12)
Eesti Ekspress
                 
Miks ei liitu ESMiga Läti, Rootsi ja Inglismaa? Ligi vastab ja ekspert kommenteerib
Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht
Miks ei vastuta Rootsi, Suurbritannia ja Läti Euroopa finantsstabiilsuse tagamise eest ESMi kaudu ja jätavad liitumise võimaluse tulevikku?

Need riigid ei ole veel euroalas, kuid panustavad finantsstabiilsusesesse nt kahepoolsete laenudega või IMFi liinis. (Ekspert: Sama teeb ju ka Eesti?)
Läti ei lükka midagi edasi, vaid üritab eurokõlblikuks saada. Nagu meilegi, on ühisraha nende väikesele avatud majandusele ülioluline kindluse allikas. (Ekspert: Miks siis Läti ei allkirjasta ESM lepingut?)
Britid on piisavalt suured ja suhteliselt suletud majandusega, et lootagi ise toime tulekusse. Rootsis ollakse sõltuvad referendumist, aga avaliku arvamuse skepsis on kriisi tõttu seal suur. See on seotud sealse kõrge konkurentsivõime ja elustandardi, niigi suure panusega teiste abistamise ja murega, et kohustusi lisandub. Rahanduses on neil ka pikk devalveerimise traditsioon ning minu meelest ka teatud ametkondlik huvi oma mõjuvõimu hoida. Siiski ollakse kuluaarides euro pooldajad, mida ent kõva häälega ei ole populaarne öelda.

Eksperdi kommentaar: 
Vastust justkui pole?

Eesti kohustub tagama ESMi tegevust 1,3 miljardi euro ulatuses. Et see raha kaotsi läheb, on Eesti valitsuse arvates põhimõtteliselt välistatud. Miks ei anna me garantiid summas, mille kaotsiminek on usutav ja millele on lisatud mõistlik reserv?

Küsimust on raske mõista, me ei anna sentigi kaotsi mineku eeldusel. Riigid ja poliitikud ei saa endale võlgade kinkimist lubada. 1,3 miljardit on eksitav summa, ehkki formaalselt õige.
See läheks käiku, kui kogu raha laenataks välja, kõik laenu saanud kuulutaksid korraga välja maksevõimetuse ja kõik mitte AAA ning vähemalt üks AAA riik kah maksevõimetusest teataks. Rääkigem siiski sissemakstavast 148,8 miljonist, mille säilimine on põhjalikult tagatud

Eksperdi kommentaar:
Summa üle keerutamine peaks olema pärast Riigikohtu otsust lõppenud, kuid jätkub siiski. Riigikohus otsustas punktis 98 "Seega on Eesti osaluse suurus 1,302 miljardit eurot. Märkimise alusele vastav kapital sisaldab nii sissemakstavat (148,8 miljonit eurot) kui ka sissenõutavat aktsiakapitali (1,1532 miljardit eurot), kokku 1,302 miljardit eurot." Kui 1,3 miljardi euro realiseerumine on täiesti ebausutav ja sellega ei olegi mõtet arvestada, siis miks mitte kirjutada lepingusse sisse usaldusväärne 148,8 miljardit ja vähendada sellega Eesti rahva riske? Milllist usaldust lisab ESM-le hulk garantiisid, mille andjad usuvad, et neil ei peagi garantii väljamaksmiseks vajalikke vahendeid olemas olema?

Kui Eesti tahab aidata tagada euroala finantsstabiilsust, siis miks ei võiks me ESMile raha andmise asemel osta otse Itaalia, Hispaania, Portugali või Iirimaa võlakirju?

ESM toetub koostööle, 6 riigi AAA reitingule ja 11 riigi lisakapitalile ja garantiidele. Erinevalt tillukesest Eestist on tal abistamiseks tuntavat jaksu ja selleks kasutab ta mitte põhikapitali, vaid odavalt saadavat laenu. EFSF näiteks on raha edasi laenamiseks ka negatiivse intressiga saanud. Võlakirju otse ostes või otse laene andes kuluks muidugi palju rohkem riikide oma raha. Oleks ka väga raske ette kujutada kuidas 17+ liikmesriiki ühekaupa näiteks Portugaliga oma tingimusi läbi räägivad.

Eksperdi kommentaar:
Miks Mitte rääkida läbi siis ühiselt?

Miks ei sobi euroala finantsstabiilsust tagama juba olemasolevad Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank?

Kummalgi neist pole selleks õigust. Euroopa Investeerimispank (EIB) ei tegutse 17 riigis nimega eurotsoon, vaid 27+ riigis, kogu ELis ja ka väljaspool. EIB kapital ja veel kasutamata laenuvõime on kordades väiksemad ning panga mandaat on pikaajalised investeeringud, mitte finantsstabiilsus, pank annab laenu konkreetsetele projektidele, mitte eelarvedefitsiidi finantseerimiseks, mida need riigid vajavad. Õnneks on ta suutnud ka oma sõltumatuse säilitada, tema otsuseid ei tirita päevapoliitilisse laata, nagu on juhtunud ESMiga.
Euroopa Keskpank (ECB) on rahapoliitika instrument ja valitsuste/parlamentide võlapatte rahastada ei tohi. Tegelikkuses töötab ta kaasa, pankadele laenates ja mõneti ka võlakirjaturge toetades. Aga monetaar- ja fiskaalpoliitika piirist peab ta kinni pidama.

Eksperdi kommentaar:
EL õigus võimaldab liikmesriikide vahelist tihedamat koostööd. Selleks tuleb läbida konkreetsed menetlused. Kui riikidel on võimalik anda raha ESM-le, ei näe me põhjust, miks sama raha ei võiks anda EIB-le või ECB-le muutes vastavalt nende pädevusi.

Allikas Juridicast "ESM lepingu põhiseaduslikkus kui demokraatliku protsessi defitsiidi küsimus" "Amsterdami lepinguga võeti aluslepingutesse nn kahekiiruselise Euroopa õiguslik raamistik. *9 Lepinguga loodi ka võimalus kasutada tihedama koostöö tarbeks Euroopa Liidu institutsioone. Lepingu kohaselt „[l]iikmesriigid, kes kavatsevad omavahel sisse seada tihedama koostöö, võivad artikleid K.15 ja K.16 arvesse võttes saada loa kasutada asutamislepingutes ettenähtud institutsioone, menetlusi ja mehhanisme, tingimusel et kavandatav koostöö [...]“ *10 ."
Carri Ginter
Raul Narits

Kuidas eristada euroala finantsstabiilsuse tagamist euro päästmisest?

Teine on kõnekeelne mugandus erinevate probleemide puntrast. Eurot kui ühisraha päästma ei pea, ta on väga kindel valuuta. Päästma peab olukorda, kus tema ja teda kasutavate majanduste suhtes tekitab ebakindlust riikide eelarvepoliitika. Ühise raha eeldus on ühised fiskaalpoliitika reeglid, mis vahepeal unustati, mida praegu riikidele aga peale surutakse. Mõnel juhul ka laenu näol aega pakkudes.

Eksperdi kommentaar:
Kõnekeelne mugandus on tegelikult probleemi põhisisu - euro stabiilsus on EL ainupädevus - kui tunnistataks, et päästetakse eurot, tuleks tunnistada, et tegutsetakse valdkonnas, kus liikmesriikidel pädevus puudub. Nuputa kuidas tahad, aga ei saa aru väitest, et euro on väga stabiilne ja päästmist ei vaja. Eriti segaseks ajab ministri väite fakt, et Euroopa Keskpanga juht Draghi 30.07.2012 selgesõnaliselt just Euro päästmisest rääkis - kas tõesti EKP juht tegeleb millegagi, mis on ebavajalik ja Euro stabiilsus polegi ohus?

http://www.france24.com/en/20120726-european-central-bank-mario-draghi-pledges-save-euro-spain-italy-borrowing

"the exclusive competence of the Union in monetary policy as set out in Article 3(1)(c) TFEU and in concluding international agreements falling within the scope of Article 3(2) TFEU;"

Eesti ei ole võtnud laenu, et ehitada neljarealiseks Tallinna-Tartu maanteed. Miks me peame aitama selliseid Euroopa Liidu riike, kes on oma kiirteed valmis ehitanud ega jõua laenu enam maksta?

Just taolised vead on Lõuna-Euroopas tõesti tehtud ja riikide hädad mõjutavad Euroopa mastaabis kõiki. Me vajame nelja rida Mäoni, aga kindlasti mitte kohtades, kus liiklus on hõre. Tegelikkuses kasutame ise just Euroopa tagastamatut raha astronoomilistes summades just teedeehituses. ESM ei ole sellega võrreldes kuigi märkimisväärne, ta on rahapaigutus, mitte kulu, aga ta toetab ka meie majandust. Me ei ole Euroopale maksjad, me oleme saajad.

Jällegi paneb minister EL ja ESM kokku seal kus vaja ja eraldab neid seal kus kasulik. Raha me saame EL-lt, mitte ESM-lt. ESM on EL-st eraldiseisev ja sealt me ei ole mingit tagastamatut raha saanud. Küsimusele vastatud tegelikult ei ole.

Eesti on saanud Euroopa Liidult palju raha. Miks me peame toetama ESMi, millest saab Euroopa Liidu väline organ?

ESMi ei oleks ELita ja on aja küsimus, millal ta on täielikult Euroopa õigusse kirjutatud. Juba jaanuarist hakkab kehtima säte, mis ta ära nimetab, aga ka praegu on ta liikmesriikide koostöö vorm. ESMi osanikud on suuresti needsamad riigid, kes ELi eelarvesse netomaksjatena on ka Eesti majandust toetanud.

Eksperdi kommentaar:
On fakt, et liikmesriigid ei ole nõustunud ESM-i tegema EL raames. ESM-i EL õigusesse toomine on ainult lootus. Lootuste peal õiguslikku küsimust ei lahenda. Mis tähtsust omab fakt, et ESM osanikud on samad, kes EL-i on raha pannud, kui neil ei ole ESM-i õnnestunud teha EL õiguses?

Kui ESMi on vaja Euroopa Liidu finantsstabiilsuse tagamiseks, siis miks toetab seda 27 liikmesriigist ainult 17?

ESMi leping on siiski euroala riikide leping ja räägib euroala finantsstabiilsusest. Eurotsooni puhul on tegu kõige arenenuma Euroopa koostöö ja kõige suuremate ühisotsustega. Kuna ühise raha puhul tuleb ajada sarnast fiskaalpoliitikat, klaaritakse selles tehtud vigu just rahasüsteemi riikides. Meil on ka tugevamad survevahendid kui mitte-eurotsoonil. Muidugi saavad ka teised panustada ning näiteks Iirimaa puhul on seda teinud Ühendkuningriik, Rootsi, Taani ja Poola vabatahtlikult. Nad kõik sõltuvad ja võidavad eurost, aga loomulikult on neil valijatele veelgi keerulisem seletada, miks nad peaksid, kui saab ka ilma.

Eksperdi kommentaar:
Siin siis on mugavam näidata ESM-i EL-ist eraldi. Euro-stabiilsust ja Eurorahaala stabiilsust minister teisele küsimusele vastates eristada ei aidanud. Jääb küsimus - kui langeb eurorahaala, kas siis Rootsi, UK, Läti jne majandus jääb sellest puutumata?

Vaata ka artiklit "ESM-Lendleht. 18 väga lihtsat küsimust Jürgen Ligile"

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Märksõnad:
Registreeritud (0) Anonüümne (12)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare