(Inimese tihtipeale kultuuriliselt välja arendatud maitse-eelistused on imetajate seas üsna erandlikud).

Washingtoni ülikooli bioloogi Joshua Tewksbury ja tema kolleegide äsja valminud uuring näitab, et Ameerikast pärit paprikataimel on vürtsikate kaunade kasvatamiseks tõsine põhjus: enesekaitse.

Boliivias kasvavaid metsikuid paprikataimi uurinud teadlased sedastasid, et suurimaks ohuks on neile pisikesed seened, kes putukate tehtud torkeaukude kaudu meeleldi kauna tungivad ja seemned hävitavad.

Just perekonda Fusarium kuuluvate seente eest kaitsebki taim end vürtsika aine, kapsaitsitiiniga. Kapsaitsiin hoiab peale seente paraku eemale ka taimeviljamaiad imetajaliigid, kuid olukorra päästavad linnud, kelle maitsemeel sellele ainele ei reageeri - nii jääb seemnete levitamine tiivuliste ülesandeks.

Teadlased korjasid seitsmest kasvukohast üht ja sama liiki taimi. Kaunade kapsaitsiinisisaldus kõikus selle liigi isenditel tugevalt (jalapeño-maitselistest kuni peaaegu maitsetuteni) ka ühe kasvukoha piires, kuid neis paigus, kus elutses palju nokaliste seltsi kuuluvaid putukaid (kirpude, lutikate ja täide sugulasi), oli kirbe mekiga kaunade osakaal märksa suurem. Selge et nokaliste torked mahitavad seente invasiooni, tulebki kaitsemeetmeid tõhustada. Seal, kus lisaks putukatele leidus ka rohkesti seeni, olid kaunad veelgi kibedamad; putukatest ja seentest peaaegu vabades piirkondades oli ka maitseteravust vähem.

Keemiline kaitse ei ole muidugi midagi tšillipiprale ainuomast. Paljud viljad on toorelt kibedad, mõrud või hapud - selleks, et linnud-loomad veel valmimata seemneid liiga agaralt ei levitaks.

Küpsedes viljade maitse aga enamasti maheneb, isegi magustub; erinevalt tšillist, mis läheb aina tulisemaks.

"Tšillipipar võib seda endale lubada, sest linnud ei tunne kapsaitsiini süües valuaistingut," rääkis Tewksbury. "Ma tegelikult arvan, et paljud taimed sooviksid samamoodi seenekasvu tõrjuda, ilma seemnelevitajaid peletamata. Aga seda on väga raske saavutada."

Tundub tõesti, et kapsaitsiini tootmine on taimele miskipärast üsna raske, ja küllap seetõttu ongi ta ohutumas kasvukohas valmis tootmismahtu kõvasti vähendama.

Tewksbury arvates võis just tänu kapsaitsiinile paprikataim maisi kõrval olla esimesi Uues Maailmas kodustatud taimi. Soojas ja niiskes kliimas, kus kõik kihab mikroobidest, võis toidu rohke tšilliga maitsestamine aidata vältida haigusi ja päästa elusid.

Kõik tšillipipra- ja paprikaliigid, ametliku nimega kirbikud, pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerikast.

Sealt jõudsid nad koos tomati, kartuli ja maisiga ka Euroopasse, kuid on eriti hästi omaks võetud Aasia ja Aafrika troopikaaladel.