Logistan bussiga Lasnamäel - hiigelgetos, kus elab 120 000 inimest, kellest 75 protsenti on venelased. Bussi põrandal on päevalilleseemnepurse.

Lasnamäe turg. Siin liigub inimesi, keda ei näe mujal. Nende elus püsimiseks piisab kilomeetri raadiusest. Paljud ei kõnele peale vene keele midagi. Monoglotid. Näiteks vene mutid, kes kümme aastat jutti turu ümber salaviina müüvad. Äri käib! Turul on naljakaid kaubamärke: sisse file, natural viner, saareleedi just, küüslaug. Riideosakonnas on väljas silt – kusetilinad. Uurin välja, et need on kušeti linad.

Turu ees istuvad toolikestel vähenõudlikud venelastest kodanikud, müüvad paari raamatut, majapidamistarbeid, lilli. Onu Petja, endine hävituslendur, müüb seeni. Seened, eriti tatikad, on venkudel kõva valuuta. Ja soolakurgid.

Mina ostan putkast paar venekeelset ajalehte. Meie lehtedest on venelaste seas popimad Nedelja Vesti, Estonija. Eesti venelastel on ka oma pornoajakiri – Tet & Tet. Päris põnev lugemine. Raamatud on kolm korda odavamad kui eestikeelsed. Venekeelsete raamatute odavuse fenomen on lihtne – kirjastus on kusagil Moskva oblastis Tju-Tjutinos, trükitakse neid aga imeodavas Valgevenes. Ostan turult ka süüa. Kurgid, tomatid, õunad on kallimad kui Säästumarketis. Vorst odavam, piim aga sootuks tilgastunud.

Vene mees joob end kasti

Täna saan kokku Andreiga, kes ajas äri Pae tänaval “Lvovi” majas. Andrei tõi Kreenholmist kangaid, müüs oma kontoris. “Vene äri: see on siis, kui osta kast viina, müüa maha ja raha kohe maha juua. Pisiäri, näiteks santehniku kutsumine, käib pudeliga,” räägib ta.

“Ida-Virumaal maksab linnaametniku vastuvõtt 3000 krooni, et mingit tegevusluba saada. Palju ärilisi kokkuleppeid sõlmitakse vene meeste vahel saunas. Siis on kõik äripartnerid võrdselt paljad. Saunas juuakse viina-õlut segi. Kes segi ei joo, raiskab raha,” lisab Andrei. Kui eesti mees töötab end surnuks, siis vene mees joob end kasti.

Venelastele piisabki tihti väikesest ärist ehk lihtsalt putkast. Kes aga tahab tõelise vene äri saladusteni jõuda, sel soovitab ta vaadata filmi "Lugu Fomast" - mehest, kes ehitas külla ühiskondliku peldiku.

Pärast astun läbi Pae tänava keldriõllekast Akva. Umbne suitsune õhk, ilge sumin. Venkud libistavad odavat Oboloni näost sisse. Mina ei suuda, pean veel rohkem venestuma....

Ajan pliiatsiäri

Balti jaamas kohtun hommikul Nikolaiga. Ta toob Venemaalt poolsalaja Eestisse ikoone ja küünlaid. Peterburi vahaküünlad lähevad kirikutes hästi. Tellimisel toob Nikolai ka geelipliiatseid. Ostan 200 krooni eest. Kui küsida ühe geelika eest kuus-seitse krooni, on õhtuks 1500 koos.

Müüa on lihtne. Tuleb kõik turud (u 15) läbi käia ja pakkuda kotist kaupa otse putkapidajale. Peab hoiduma turvameestest ja politseist. Turvalisem on müüa kahekesi, kuid siis saab vähem raha.

Alustan Balti jaama turust. See on nii ropp, et ajab öökima. Turul kohtan veelgi algajaid ärimehi. Keegi pakub putkapidajatele patareisid, kilekotte. Siin teenin ka oma esimesed 30 krooni. Sama turu Telliskivi peatuse poolses otsas on üheksa aastat tegutsenud vene salaviinaputka. Sildita plastikpudelis loksuv viinamaitseline vedelik – 25 krooni. Putkat külastatakse tihedalt. Viina tuuakse salamisi spordikotiga juurde.

Samalt turult saab tutvuste kaudu osta Venemaalt salaja tulvavaid psühhofarmakone, näiteks tazepami, fenazepami. Salasuitsumüük käib otse trammipeatuses asuva kohviku ees.

Õhtuks jõuan läbi käia kaheksa turgu, kokku teenin 880 krooni. Puhast vaheltkasu 680 krooni! Enam ostetakse musta ja metalset värvi pliiatseid.

Pankrot Keskturul

Pooltuttav venelane soovitab mul minna Keskturu ette, osta müügikoht ja oma asjad kastile laiali laotada. Tahab aga pisiäri idee eest pudelit. Ostan pudeli “hauakat” ehk Laua viina. Ostan ka onu Polištšuki turuhoone kassast 45 krooni maksva müügikoha, hangin kasti ja laotan ülejäänud geelipliiatsid laiali.

Selja taga on kommiputka. Venelannast müüjatar hakkab kisama, et segan kommimüüki. Tamara teenib 100 krooni päevas. Kolm tonni maksuvaba pappi kuus. Minul äri ei lähe. Mõni vahib pliiatseid, kriipsutab nendega kasti servale, kehitab õlgu, läheb eemale. Turukontingent jaguneb kolmeks: 1. Müüjad. 2. Need, kes ise toovad kauba müügikohtadesse, ise müüvad, maksavad rendi. 3. Need, kes omavad müügikohti ja palkavad müüjaid.

Täna osteti kaupa vaid 200 krooni eest. Vahepeal käis turu turvateenistus müügipileteid kontrollimas. Batka Mahnod meenutav tige tüüp koksas jalaga pappkasti ja ütles, et tak nelzja prodat. “Ah, on vsjo vremja takoi,” oli kommimüüja juba lahkem ja soovitas jääda paigale.

Õhtul arvutan, et kui igal suuremal turul on mitusada müügikohta ja 90 protsenti müüjatest venkud, teeb see kokku tuhandeid töötajaid! Pluss veel pealinna kõik muud putkad, keldripoed, keldribaarid, pandimajad, juuksurid, autoremondiurkad, internetikeldrid, kaltsuärid.

Bljan ja daatša

Klõpsutan Vene kanaleid, mida STV pakub. Osad Vene kanalid nagu TNT ja TBC läksid tasuliseks, STV neid enam ei näita. Vene kanalite tase üldharivate ja välissaadete osas on kõrge. Muuseas võib öösiti kella kolmest STVd klõpsutades vaadata ka räiget pornot, prantsuse kanalit X.

Telekamõtisklust segab undamine. Avan akna, kuulen mahlast matitamist. Mida tähendavad mõned kaasaaegsemad vene ropud sõnad? Bljan=libu (sidesõna nagu eestlastel kurat), loh=vana jobu, pedik=pede, suka=värdjas, vuflist=udutaja... Kõige idiootlikum väljend, mida venelase suust kuulsin - vot bljan zajebiis naahui. Kokkuvõttes tähendab see midagi positiivset.

Pikkade pühade puhul on paljud venelased sõitnud daatšadesse, suvilatesse. Kõige tüüpilisem vene daatšade rajoon on Suur-Sõjamäel, kuhu saab bussiga nr 15. Siit leiab sõnadega kirjeldamatuid arhitektuurilisi pärle. Daatšade rajoonis on ka oma tänavad, näiteks Elektroni. Mehed kõpitsevad mossede ja opelite kallal, peetakse loomi, kasvatatakse “frukte”, prügi visatakse otse suvilarajooni taha kraavi. 

Titt tee kasvava täiskuuga

Ebausk on venelastel kõva. Üle korteri läve ei tohi tere anda, läheb halvasti. Kui tahad kallimat tagasi võita, aseta tühjale kausikesele tooreid päevalilleseemneid. Lisa paberitükk, kuhu on kirjutatud kolm sõna: Omax, Opux, Olifax ja nimi, keda tahad tagasi. Peida kauss ära.  Mõne aja pärast tuleb kallim tagasi... Veel 70ndatel oli idanaabritel uude korterisse kolimisel komme kaasa võtta tikutopsiga prussakas. Pidi õnne tooma. Lapsi tuleb teha kasvava täiskuu ajal, siis pidi naine paremini viljastuma. Sigivuse järgi näib see tõde paika pidavat. Üsna ohtralt käiakse rahvaravitsejate juures.

Venelased ei kipu Eestist kusagile. Siin on parem kui Venemaal, lõbusam kui Ameerikas. Venelased mõtlevad positiivselt ega võta kadedust isiklikult. Paljud venelased panevad oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse, et nood lööksid euroliidu tööturul paremini läbi. Ühe eksriigikoguja sõnul ei anta 200 000 halli ja sama paljudele Vene passi omanikele meelega Eesti passe. Muidu tõmbavad nad euroliitu minnes siit uttu. Neid on kasulik hoida odava tööjõuna.

Tagant gümnaasium, eest muuseum.

Täna kohtun Balti jaama juures Kopli kuti Ekuga. Joome õlut, räägime naistest. “Kui vene naistele meeldid, annavad nad kätte,” viib ta mind kurssi. “Purjus peaga ei tasu öelda, et armastad. Võtavad tõsiselt. Piisab 50 kroonist, mõnest ilusast asjast, et nad ära rääkida.” Riides käivad vene naised kohati nagu harakad. Neil on maitsetute riiete kohta ütlus, et tagant gümnaasium ja eest muuseum.

“Ei noh, venkud on nagu neegrid. Me kutsumegi neid nii! Kuulavad räppi ja imelikke bände - Rukii verh, Split. Kui üks on kambas venku, siis kukuvad kohe kõik vene keeles rääkima. Venkud löövad hinnad alla - nõus töötama 20-25 krooni eest tunnis. Koplis on iga kolmas vene noor “herot” pannud, paljud kummiliimi,“ lisab õlle ära joonud noormees. Kohe ilmub põõsast korilane ja pudel lipsab kotti. Koju sõidan taksoga. Venelasega Tulikast. Varem käis ta Musta mere ääres. Nüüd töötab nagu hull. Maksab 9000 krooni renti paari nädala eest. Haigekassat peab ka ise maksma.

Ma ei jõudnud rääkida, kuidas üks venelane Mustamäel vannis siga pidas ja teine kurke bideesse soolas. Kuidas 70. aastatel olid psühhiaatriahaiglas ravil korraga Lenin, Brežnev STRONG> kui ka Stalin. Kuidas ma Oleg Lvoviga Raeköögi saunas paar aastat tagasi öö läbi pidutsesin. Sellest, miks on venelasel samovar laual ja vaip seinal. Kas nad seda isegi enam teavad? Aga esineda ja kiidelda neile meeldib. Nagu mullegi.

Epiloog: Tähelepanekuid venelastest

Vene jõukus on suurem eesti omast. Kui eestlane teab sendi pealt oma pangaarve seisu, siis venelane arveldab enamasti sulas. Seega on venelasel rahakott enamasti paksem.

Venelaste autod on uuemad kui eestlastel.

Venelastele meeldib ühissõidukites raamatuid lugeda.

Kui venelane sinu ees poemüüjalt kaupa ostab, võid kindel olla, et tal tuleb kogu aeg midagi uut meelde ja ost venib, venib. 

Sõjaväkke minek, ka Eesti omasse, on auaasi.

Kui venelane saab kolki, röögib ta:”Mama!” Eestlane kisab lihtsalt appi.

Venelased on ülikirglikud kalastajad.

Venemaa presidendist arvavad, et Putin on väga hea näitleja. Eesti omast suurt ei midagi.

Hea elujärje edetabel

Tallinna varandusliku kihistumise pingerida on koostatud isiklike tähelepanekute põhjal

  1. Rahvuseta rikkurid;
  2. Vene jõukad;
  3. Eesti jõukad;
  4. Ärivenelased;
  5. Eesti ametnikud;
  6. Varjatud tööpuudus (40 protsenti elanikest ehk inimesed, kes töötavad illegaalselt, kes saavad kuus paar-kolm tuhat, elavad sotsiaalabirahast).