Taldrikud, või õigemini jahilaskemärklauad, on toodetud lubjakivi ja teatud rasvajäätmete segust, sisaldades samu komponente mis veiste ja sigade jõusööt. Nad lagunevad looduses täielikult umbes kahe aasta jooksul. Green Clay tegevjuht Raido Romanov ütleb, et kui märklaudu ühes Itaalia lasketiirus katsetati, sõid lambad järgmiseks hommmikuks nende tükid aasalt lihtsalt ära!

Romanovi sõnul on ökoloogilisus väga tugev müügiargument. Seni on Euroopa laskesportlased (tegemist on olümpiaalaga) ja jahilaskjad tiirudes valdavalt kasutanud nafta baasil toodetud märklaudu, mille tükid tuleb rangete keskkonnanõuete tõttu käsitsi kokku korjata, et need ei kahjustaks näiteks põhjavett. Aga kes see jaksab korjata, arvestades, et ühelainsal laskevõistlusel purustatakse kümneid tuhandeid taldrikuid.

Võimalus on olnud kasutada ka neli-viis korda kallimaid lagunevaid ökotaldrikuid, mis on toodetud näiteks okaspuuvaigust.

Ent Green Clay suudab teha ökomärklaudu naftatoote hinnaga, millega ükski konkurent hakkama ei saa. Kuna firma taldrikuid ei pea kokku korjama, vaid nad lagunevad looduses ise, tunnevad tiirud nende vastu suurt huvi. “See on puhas äriline matemaatika,” ütleb Romanov.

Green Clay peamine sihtturg on Romanovi sõnul Skandinaavia, sest see on lihtsalt kõige lähemal, seal on suured tiirud, palju laskesportlasi ja jahimehi. Sealne aastane turumaht on 120 miljonit taldrikut, eestlaste praegune tootmisvõimsus aga kõigest 30 miljonit taldrikut. Samas on huvilisi ka Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt jm. Jaanuaris tulid liinilt esimesed taldrikud ja tänaseks on nendega testlaskmisi korraldatud nii Rootsis, Taanis kui ka Soomes. Eesti märklaudadega lasti hiljuti ka näiteks Rootsi jahilaskemeistrivõistluste etapp Roslageni lasketiirus. Järgmisel nädalavahetusel toimub Elvas jahilaskevõistlus Green Clay Cup.

Green Clay taldrikuvabrik sündis seitsmeaastase arendustöö tulemusena, milles olid abiks ka TTÜ teadlased. Vabrik läks maksma miljon eurot ning projekti aitasid rahastada Meerits, Mõis, Ivar Siimar ning Guido Kundla. Töökohti see 100 protsenti ekspordile suunatud ja 100 protsenti Eesti toorainel põhinev ettevõtmine siiski eriti ei loo, sest tootmisliin on täielikult automatiseeritud ja vajab vaid ühte liinioperaatorit.

Tiina Mõis ütleb Ekspressile, et tema eesmärk projekti rahastades oli lihtsalt toetada eestimaist ekspordile suunatud tootmist.