Kõik eksisid, Vettel mitte

Kui kahekordne eksmaailmameister Fernando Alonso laupäevase kvalifikat­siooni järel ütles, et Toro Rosso jääb kiiruse poolest maha veel ainult ­Ferrarist ja McLarenist, ei võetud seda väga tõsiselt.

Muidugi olid Sebastian Vetteli parim stardi koht ja Sébastien Bourdais' neljas positsioon suurepärased. Kuid kõik nägid, et vihm ja tipptiimide altminekud ei lasknud õigel jõudude vahekorral välja paista. Toro Rosso tehnikadirektor Girogio Ascanelli tõi välja veel kolmandagi teguri. Tiimi mõlemad autod olid kvalifikatsioonis väga kerged, mis võidusõidul tähendas ebasoodsat varajast boksipeatust.

Pühapäevane võistlus algas Toro Rossole šokiga veel enne, kui süttis roheline tuli stardifooris.

Bourdais' auto ei käivitunud ning mees jäi ülejäänutest ringiga maha. Ent Vettel rebis märjal rajal kohe jälitajatest lahti, tegi kaks boksipeatust ja tõusis 53 veatult läbitud ringi järel kõigi aegade noorima (21 aastat, 2 kuud ja 11 päeva) Grand Prix' võitjana pjedestaalile.

Kuidas jõuti sellise ootamatu eduni?

Kui uskuda Alonsot, pole siin ootamatut midagi. Kui Ferrari ja McLaren koperdavad, saavad võimaluse teised. Kanadas sattus jäme ots BMW Sauberi, Itaalias Toro Rosso kätte. Tegelikult on Toro Rosso head vormi näidanud kogu hooaja teisel poolel. Monza sobib nende autole samuti väga hästi. Kurvilisematel radadel avalduvad aerodünaamika puudujäägid jäävad seal varju, Ferrari mootor aga ületab võimsuselt kõiki teisi. Tiim ja piloot ei teinud tegelikult midagi erilist, vältisid lihtsalt vigu. Vähemalt pool tosinat kolleegi suudaksid märjal rajal Vetteliga võrreldavalt sõita, aga nad ise või nende meeskond eksisid. Kes rajale- või boksituleku ajastamisel, kes rehvivalikul, kes auto seadistamisel.

Tõeks saanud muinasjutt

Toro Rosso oma 160 töötajaga on suurte tuhandepealiste tallide kõrval tõeline väikeettevõte. 1985. aastal loodud meeskond kandis veel kolm aastat tagasi Minardi nime ning 90 protsenti tolleaegsetest töötajatest on praegugi Faenzas ametis. Võib vaid ette kujutada, mida tähendas Vetteli toodud võit pikki-pikki aastaid lootusetult viimasena virelenud tiimi liikmetele. Kes ütles, et muinasjutud ei saa tõeks? Minardi - Toro Rosso imeline tõus pole ju midagi muud kui Tuhkatriinu või inetu pardipoja tänapäevane kõrgtehnoloogiline ümberjutustus. Ja võib kindel olla, et siirast rõõmu tundsid koos Toro Rosso inimestega ka kõik nende konkurendid (vahest ainult Force India omad naeratasid pisut virilalt). Autsaideri edu innustab alati teisigi mahajääjaid. Kire, usu ja kõva tööga võib väga palju saavutada.

Vetteli võit tähendas eluunistuse täitumist ka Red Bulli bossile Dietrich Mateschitzile. 2004. aastal ostis ta Jaguari tiimi ja see sai uueks nimeks Red Bull, aasta hiljem alustanud Toro Rosso pidi olema B-meeskond ehk pilootide kasvulava. Nüüd aga juhtus nii, et just väiksem tiim tõi Mateschitzile esimese suure edu. Seegi näitab, et F1 pole täppisteadus. Kahe aasta eest tehtud otsusega loobus Red Bull Ferrari mootoritest ja sõlmis tarnelepingu Renault'ga. "Vanema venna" väljapraagitud agregaadid jäid Toro Rossole, ent praegu ületavad need jõuallikad kõiki teisi.

Põnevamad ajad veel ees

Jääme siis ootama, et hooaeg jätkub sama põnevalt edaspidigi. Kaht põhilist tiitlinõudlejat lahutab ju vaid üksainus punkt. Ning 28. septembril peetakse Singapuris vormel-1 ajaloo esimene öine võidusõit.

Paraku seisab veel enne seda ees üks musta pesu pesemine. 22. septembril hakkab FIA apellatsioonikomitee arutama McLareni avaldust Belgia etapil määratud karistuse tühistamiseks.

Tõenäoliselt jäävad 25 trahvisekundit, mis Hamiltoni liidrikohalt kolmandaks kukutasid, jõusse. Igal juhul räägitakse Lewis Hamiltoni ja Kimi Räikköneni viimaste ringide duellist veel aastate pärast. Žürii nägi seal Hamiltoni-poolset määrusterikkumist, kuid lähemalt vaadates on pilt pisut teine. Seitsme kilomeetri läbimise jooksul patustasid duellandid nii palju, et žürii võinuks nad mõlemad võistluselt eemaldada. Muidugi oleks see lollus, ent tänavune kummaliste otsuste hulk ei luba mõttetut karmust ka välistada.