24.05.2007, 00:00
Naine nagu meri
Kui tasakaalukas naine kaotab oma tasakaalu kuust kuusse ühel kindlal perioodil, on see tõenäoliselt seotud tema organismis mensese eel toimuvate muutustega.
Kuuskümmend seitse protsenti Eesti naistest kannatab
igakuiselt PMS-i all, kinnitab Turu-uuringute AS uuringujuht Iivi
Riivits-Arkinsuo pärast märtsikuus läbi viidud elanikkonna
uuringut.
Täheühend PMS märgib premenstruaalset sündroomi, mis halvendab kord kuus – päevade eel – naiste enesetunnet ning võib seeläbi kahjustada nende suhteid nii tööl kui ka perekonnas. Tegu on närvisüsteemi ja hormonaalse tasakaalu häirega, mis tekib kaks nädalat enne menstruatsiooni ning möödub, kui menstruatsioon algab.
PMS, kaasaeg ja elutempo
Dotsent Kadri Matt TÜ Kliinikumi naistekliinikust märgib, et tänapäeva naiste elutempo on muutunud sedavõrd kiireks, et pole enam aega isiklikku tsüklitki jälgida. Koolihariduseski napib naise tervislike probleemide käsitlemist. Kui elus esineb probleeme, haaratakse ravimite järele, üleravimisest aga on saanud uus ja tõsiseltvõetav oht tervisele.
“Loodus väljendub meis enestes, naistes rohkem kui meestes. Naise kuu ei ole kalendaarne, vaid lunaarne – 28 päeva jaguneb seitsmepäevasteks tsükliteks, millest igaühel on naine pisut teistmoodi kui teistel,” kinnitab staažikas naistearst.
Kadri Matti sõnul jagunevad premenstruaalse sündroomiga seotud vaevused kolme ossa – somaatilised, psühholoogilised ja käitumuslikud.
Somaatilisteks ehk kehalisteks vaevusteks on peavalu, rindade pinge ja valulikkus, tursed, kõhupuhitus ja –valu, kaalu ja vererõhu tõus.
Psühholoogilistest probleemidest annavad tunda ärritatavus, pinge, depressiivsus, kontsentratsioonivõime alanemine, viha- ja raevuhood ning libiido muutused.
PMSiga seotud käitumuslikeks muutusteks on isu suurenemine või vähenemine, unehäired, töövõime ja sotsiaalse aktiivsuse langus, huvi vähenemine, mälu halvenemine ning kalduvus sotsiaalsesse isolatsiooni.
“PMS on oma olemuselt valmistumine tulevaseks raseduseks, selleaegne seisund on võrreldav raseduse algusajaga. Juhiksin tähelepanu ka teismeliste tüdrukute somaatilistele, psühholoogilistele ja käitumuslikele probleemidele, mis kordavad PMSi sündroome. Piltlikult võiks öelda, et tüdruku naiseks kasvamise probleemid ongi üks suur premenstruaalne sündroom, üksiti ka üks suur tulevaseks emaduseks valmistumine,” selgitab Kadri Matt ning rõhutab, et bioloogiliselt on inimese elu eesmärgiks reproduktsioon ehk järglaste saamine ja kasvatamine.
PMSi ilmnemine on seotud ka naise vanusega. Kadri Matti sõnul esineb seda kõige sagedamini naistel vanuses 25–26 aastat, sagedamini sünnitanud naistel, kõige tõsisemaks muutuvad premenstruaalsed vaevused 30–40 aasta vanustel naistel. Ka üle 40aastastel naistel võib esineda PMSiga seotud probleeme – näiteks on rinnad muutunud nii suureks ja valulikuks, et naistearstile jõutakse murega võimaliku rinnavähi teemal. Tegu on teismeea murede kordusega, ent paljud naised on toona läbielatu enda jaoks ammu mälus blokeerinud ega tunne neid vaevu enam ära.
Huvitava seose loob dr Matt PMSi ja naise loomuse vahel – nimelt kulgeb PMS üksikutel ja kurbadel naistel raskemini.
Täheühend PMS märgib premenstruaalset sündroomi, mis halvendab kord kuus – päevade eel – naiste enesetunnet ning võib seeläbi kahjustada nende suhteid nii tööl kui ka perekonnas. Tegu on närvisüsteemi ja hormonaalse tasakaalu häirega, mis tekib kaks nädalat enne menstruatsiooni ning möödub, kui menstruatsioon algab.
PMS, kaasaeg ja elutempo
Dotsent Kadri Matt TÜ Kliinikumi naistekliinikust märgib, et tänapäeva naiste elutempo on muutunud sedavõrd kiireks, et pole enam aega isiklikku tsüklitki jälgida. Koolihariduseski napib naise tervislike probleemide käsitlemist. Kui elus esineb probleeme, haaratakse ravimite järele, üleravimisest aga on saanud uus ja tõsiseltvõetav oht tervisele.
“Loodus väljendub meis enestes, naistes rohkem kui meestes. Naise kuu ei ole kalendaarne, vaid lunaarne – 28 päeva jaguneb seitsmepäevasteks tsükliteks, millest igaühel on naine pisut teistmoodi kui teistel,” kinnitab staažikas naistearst.
Kadri Matti sõnul jagunevad premenstruaalse sündroomiga seotud vaevused kolme ossa – somaatilised, psühholoogilised ja käitumuslikud.
Somaatilisteks ehk kehalisteks vaevusteks on peavalu, rindade pinge ja valulikkus, tursed, kõhupuhitus ja –valu, kaalu ja vererõhu tõus.
Psühholoogilistest probleemidest annavad tunda ärritatavus, pinge, depressiivsus, kontsentratsioonivõime alanemine, viha- ja raevuhood ning libiido muutused.
PMSiga seotud käitumuslikeks muutusteks on isu suurenemine või vähenemine, unehäired, töövõime ja sotsiaalse aktiivsuse langus, huvi vähenemine, mälu halvenemine ning kalduvus sotsiaalsesse isolatsiooni.
“PMS on oma olemuselt valmistumine tulevaseks raseduseks, selleaegne seisund on võrreldav raseduse algusajaga. Juhiksin tähelepanu ka teismeliste tüdrukute somaatilistele, psühholoogilistele ja käitumuslikele probleemidele, mis kordavad PMSi sündroome. Piltlikult võiks öelda, et tüdruku naiseks kasvamise probleemid ongi üks suur premenstruaalne sündroom, üksiti ka üks suur tulevaseks emaduseks valmistumine,” selgitab Kadri Matt ning rõhutab, et bioloogiliselt on inimese elu eesmärgiks reproduktsioon ehk järglaste saamine ja kasvatamine.
PMSi ilmnemine on seotud ka naise vanusega. Kadri Matti sõnul esineb seda kõige sagedamini naistel vanuses 25–26 aastat, sagedamini sünnitanud naistel, kõige tõsisemaks muutuvad premenstruaalsed vaevused 30–40 aasta vanustel naistel. Ka üle 40aastastel naistel võib esineda PMSiga seotud probleeme – näiteks on rinnad muutunud nii suureks ja valulikuks, et naistearstile jõutakse murega võimaliku rinnavähi teemal. Tegu on teismeea murede kordusega, ent paljud naised on toona läbielatu enda jaoks ammu mälus blokeerinud ega tunne neid vaevu enam ära.
Huvitava seose loob dr Matt PMSi ja naise loomuse vahel – nimelt kulgeb PMS üksikutel ja kurbadel naistel raskemini.
PMSi tõenäosus on väiksem, kui püüate vältida:
stressi tekkimist
kohvi ja musta tee tarvitamist
suitsetamist
soolaste ja rasvaste toitude söömist
alkoholi tarvitamist
NB! Sportimine ja tervislik toitumine vähendavad PMSi tekkimise võimalust.
stressi tekkimist
kohvi ja musta tee tarvitamist
suitsetamist
soolaste ja rasvaste toitude söömist
alkoholi tarvitamist
NB! Sportimine ja tervislik toitumine vähendavad PMSi tekkimise võimalust.
PMSile iseloomulikud sümptomid:
meeleolu kõikumine (nt põhjuseta kurvastus);
ärrituvus ja tigedus;
ärevus, närvilisus, pinge- ja väsimustunne;
rusutud olek, halb tuju, lootusetuse tunne ja enesehinnangu langus;
huvi puudumine töö, perekonna ja puhkuse vastu;
kiire väsimine ja energiapuudus;
keskendumisraskused;
söögiisu suurenemine, magusahimu;
unehäired – unisus või unetus;
muud kehalised sümptomid (rindade tundlikkus, valu lihastes ja liigestes, kehakaalu suurenemine).