“Naised lihtsalt on tublimad kui mehed”
Kümme aastat siseviimistlusäris tegutsenud firmas Interstudio on kaks
eriti ägedat asja: mõnus perekondlik õhkkond ja naiselikult tark ärivaist. Neile
kahele ei hakka peale ühegi majanduskriisi hammas.
Interstudio siseviimistlussalong Tallinnas Pärnu
maanteel. Siit üle tee töötab mupo peakontor.
Salongis on hunnikute viisi keraamilisi
plaate ning mingi seletamatult rutiinivaba
ja kodune õhustik. Sinna kanti on aastatega
kobarasse kolinud kõik vähegi tõsiseltvõetavad
siseviimistlusärid – keegi ei oska sellele
fenomenile mingit loogilist seletust pakkuda.
Aga kundedel on hea mugav
kõik salongid ühe raksuga
läbi käia.
Interstudio tegevjuht ja osanik Piret Guss
on figureerinud plaadiäris juba 16 aastat. Alguses
oli ta vaid palgatööline, hiljem veensid
kolleegid teda vee peale astuma ja uue konkureeriva
äri looma. Hiljuti söödigi Interstudios
10. sünnipäeva torti.
Guss räägib, et enne ettevõtlusesse sukeldumist
oli tal itaallasest ülemus. Mingeid takistusi
oma äri asutamiseks too mees oma alluvatele
ei teinud. Ta hoopis julgustas, öeldes:
ettevõtlus on raske töö – kes tahab
proovida, andku minna.
Guss ja tema kolleegid andsidki julge
hundi kombel “minna”. Eesmärgiks
seati pakkuda projektimüügi
korras omanäolisi, isikupäraseid
ja põneva disainiga siseviimistlusmaterjale.
Neid transporditakse Tallinnasse veoautodega
otse loovlahenduste sünnimaa Itaalia
tehastest. “Koostöö itaallastega nõuab tugevat
närvi. Üllatusi tuleb hommikust õhtuni.
Ühte olen õppinud: kahte küsimust ei tohi
ühes meilis kunagi saata. Ikka ükshaaval,”
muigab krapsakalt firma tüüri hoidev Guss.
Reeglina leiavad Interstudiosse tee kunded,
kes jäävad tavalistes ehitusmarketites isikupärase
kodu kujundamisel hätta. Sisearhitektid
ja -kujundajad näitavad neile siis kätte
Interstudio ukse.
Aga ärge nüüd arvake, et firma avar ja valgusküllane
müügisalong on mingi rikaste butiik,
mille ees pargivad Bentleyd. Ei. Kui “keskmine
klient” ostab keraamilist plaati hinnaga
40–70 eurot ruutmeeter, siis Interstudiost
saab Gussi kinnitusel ka 10eurose ruutmeetrihinnaga
“väga super lahenduse”. Tõsi, salongis
ilutsevad käsitööna valminud mosaiikplaadid
maksavad ruutmeetri järgi arvestades
tõesti üle 1000 euro.
“Inimestel on oma maitse välja kujunenud
ja nad julgevad seda ellu viia. Tuleb arvestada,
et inimene ju elab oma kodus – see peab
olema talle meeldiv ja kaunis,” räägib Guss.
Interstudios kollektiivis teevad kõik kõike.
Ärge imestage, kui näete sisse astudes tegevjuhti
mopiga müügisaali põrandaid puhastamas.
Enamik firma töötajatest on naised. Guss
tõdeb, et õrnema soo esindajad on lihtsalt
meestest tublimad ja kohusetundlikumad.
Ilumeelest ja stiilitunnetusest rääkimata.
Kui tarvis, sorteerivad needsamad Interstudio
naised laos tolmuseid plaate ning tõstavad
aluseid ümber. “Jah, jõusaal on meil siin
täiesti olemas!” ütleb Guss.
Siseviimistlejate ookeanis on Interstudio
numbriliselt mikroskoopiline tegija. Eelmisel
aastal müüs firma umbes 58 000 ruutmeetrit
plaate. Aastakäive kõigub miljoni euro kandis.
Silma hakatakse sellega, et müügil on “natuke
midagi teistsugust” või eksklusiivsemat.
“Üritame pakkuda huvitavat toodet. Midagi,
mida teistel pole,” ütleb Guss.
“Me ei taha tavalist halli plaati pakkuda,
vaid et see oleks mingi väikese omapäraga.”
Sortiment on aastatega läinud laiemaks.
Kui alustati pelgalt keraamiliste plaatidega, siis
nüüd müüakse ka põrandakatteid, fassaade,
sanitaartehnikat, vannitoa mööblit ja akustilisi
seinapaneele.
Põranda või fassaadi on Interstudiolt saanud
terve rida tuntud kliente: rahvusarhiiv, Tallinna
lennujaam, Hedon Spa, hotell Palace, Tallinna
loomaaia loomekeskus, MyFitness, Sportland,
Tallinna Kaubamaja naiste kingamaailm jt.
Mitu põnevat kundet on veel soolas, kuid
neist siis juba mõnes järgmises artiklis.
Teed näitab Interstudio Eestis uudsete kangasfassaadimaterjalidega
– maja välissein, millele
saad printida, mida vaid soovid. Üks selline
paigaldati näiteks Tallinna Tehnikaülikooli
raamatukogule.
Tõsi, Interstudio teostas selle projekti eeltöö,
kuid ehitaja valis paigalduse ja materjali
hoopis konkurendilt – ikka tuleb Eesti ehitusturul
ette selliseid nördimapanevaid üllatusi.
“Fassaadid on meie suur unistus – just sellised,
mitte igapäevased fassaadid, vaid huvitava
disainiga, erilised,” visioneerib Guss.
Tarnijate suunal keskendutakse viiele Itaalia
tehasele, millest “kindlaimaks lipulaevaks”
nimetab Guss firmat Mutina.
Kui selle, maailma ühe suurema trendilooja
keraamiliste plaatide kollektsioone sirvida,
kangastub silme ees pilt glamuursest Itaalia
moešõust. Vaatad ja imetled, suu ammuli, kuidas
säravad modellid laval kassikõndi teevad.
Mõtled: mida kõike on lennuka fantaasiaga disainerid
inimestele selga sättinud.
Ainult et nende modellide asemel tuleb
mõelda kiviplaatidele.
Guss räägib, et Mutina otsis kümme aastat
tagasi Eestis eksklusiivset edasimüüjat.
Kuna selle tehase kraam oli keskmisest
kallim (ruutmeetri eest tuli välja käia vähemalt
100 eurot), põlgasid paljud siinsed plaadikaupmehed
koostöö Mutinaga ära.
“Meie vaatasime: äge! Just täpselt see “midagi
erilist”, mida tahaksime,” meenutab Guss.
Tänaseni on Interstudio Mutina jaoks ainus
uks Eesti turule, ehkki konkurendidki nüüd
noolivad itaallastega lepingut. 2005. aastal, kui
Interstudio ilmavalgust nägi, oli ehitusturg sulnis
kasvufaasis. Õnn kepsutas iga plaadimüüja
õuel. Pankadest voolasid rahajõed, kõik remontisid
ja ehitasid.
Siseviimistluspoed palkasid uusi inimesi
ainuüksi selleks, et keegi klientidele arveid
kirjutaks! Aga Interstudio, nagu Guss väidab,
ei saanudki sellest rallist eriti osa: iga kliendiga
oli hullupööra tööd ja vaeva, midagi ei
tulnud niisama.
“Kui oleksime ilmunud turule mõned aastad
varem, siis oleksime buumiralliga kaasa
jõudnud. Aga meie tulime 2005. aasta augustis,
kui kõik olid end juba kenasti igale poole
sisse söönud.”
Kui siis lõpuks saabus Eesti ehitusturule
krahh ning keegi ei soovinud enam vannituppa
100euroseid plaate, väljus Interstudio
sellest täbarast olukorrast elegantselt: väike
meeskond reageeris paindlikult, kulud tõmmati
koomale.
Ettevõttel on moto: me ei kuluta raha, mida
me pole teeninud (selles mõttes, et varblane
peab olema juba peos!).
Teine moto: kes tahab midagi teha, sellel
peab olema tegemiseks ka raha. Interstudio
on kogu aeg keskendunud suurtele ja usaldusväärsetele
klientidele, kes ei pöörita silmi, kui
neilt paluda kauba eest ettemaksu. Nii on väike
firma vältinud ka võlgnikega seotud migreenihooge.
“Kuna me ei suutnud turu kõrghetkel saada
osa vägevast lennust, siis võib-olla oli meil ka
maandumine palju pehmem,” mõtiskleb Guss.
Tema juhitavas salongis on teisigi toredaid
põhimõtteid. Näiteks, et elus juhtub ootamatusi,
kuid tark ei torma – 80 protsenti probleemidest
lahenevad iseenesest.
Hiljuti helistas klient Gussile ja kurtis, et
vast valminud veekeskuses, mille basseini põhjale
trükiti vesiroosid, on osa roosidest “vee
pinnale ujunud”.
Artikli valmimise aegu tegeles see probleem
veel enda lahendamisega.