Noorte naiste uus amet – elulookirjutaja
Kõik sai alguse Margit Kilumetsa 2006. aastal ilmunud
raamatust “Ita Ever. Elu suuruses”. See oli totaalne hitt. Ja on
seda siiani – seitse kordustrükki, 35 000 eksemplari
tiraažiks, on Eestis väga kõvad näitajad.
Edasi
tulid elulooraamatud Helgi Sallost, Reet Linnast, Kersti
Kreismannist, Diana Klasist, Uno Loobist jne.
Kõik need
biograafiad on olnud raamatupoodide müüdavamate raamatute edetabelite
tipus. Rahvas neelab iga eluloolist alastivõtmist ahnelt ja
tänulikult.
Eino Baskini biograafias on kirjas, kuidas miilits
otsis tema kodust pornograafilisi pilte, mida ta väidetavalt koos
sõpradega lavastas, pildistas ja müüs.
Baskin
kirjutab, et “…põletasin kõik kirjad ja fotod enne
ära”. Miilits midagi ei leidnud ja ka Baskin asjast täpsemalt
ei räägi.
Pärast raamatu ilmumist kohtas üks
ajakirjanik Eino Baskinit toidukaupluses ja uuris, kas kunagiste seksfotode
modell võiks veel elus olla. Baskin kõhistas oma iseloomulikku
naeru: “Kui mina elus olen, siis miks tema ei peaks olema!”
Piret Tali, kauaaegne Eesti Päevalehe ajakirjanik, sai Baskini
suvila kabinetis Tabasalus nautida pikki tunde säärast meisterlikku
eluloo rääkimise kunsti.
“Ta on lavastaja, tajub lugusid
rääkides nende rütmi. Karismaatilise esinejana jutustab loo nii
ära, et on huvitav. Aga samal ajal ei olnud võimalik teda
pidurdada. Et ta on satiirik, tahab ta reageerida sama päeva
sündmustele – meil oli lõputult vaidlusi
päevapoliitilistel teemadel. Sõltus ka ilmast ja tervisest, kui
palju ta rääkida jaksas.” Töö tuli aeg-ajalt peatada
ka “Vaprate ja ilusate” tõttu, mida Baskin vaatab juba
aastakümneid. Vahepeal serveeris Baskini proua neile kohvi.
Katrin Karisma portreeraamatu autoril Elis Aunastel ja raamatu
kangelasel kulus aga vestlustel väga, väga palju taimeteed.
Mähkmed Baskini diivani ees
Tali ja
Baskini kohtumisi vürtsitasid haukuv hundikoer ja biograafi imik.
“Ükskord unustasime isegi kasutatud mähkmed vanameistri
kabinetti sohva ette,” naerab Tali aastase lapse kõrvalt
töötamise eripärasid.
Tali on muide Baskinile siiani
võlgu hulgaliselt patareisid ning post-it-märkmepabereid, mida
kulus hunnikute viisi tema Lasnamäe korteris tuhandete piltide
sorteerimiseks.
Elulooraamatu kirjutamisel tekib alati küsimus,
mida välja jätta, mida sisse võtta. “Kindlasti on
lihtsam inimeselt võtta n-ö elulooline süütus ja
kirjutada temast esimene raamat,” leiab Tali, kes pidi arvestama, et uus
raamat ei kordaks Baskinist 80ndatel kirjutatud elulugu.
Mis puutub
“tsensuuri”, siis Baskini ja Tali puhul oli pidurdajaks pigem
biograaf, kes soovitas näiteks kõrvaliste inimeste terviseandmeid
mitte kajastada.
“Aga kui ta on elukunstnik. Ei saa esineda
nii, nagu ta elu oleks pühapäevakooli tund.” Muide, Baskini
väljapakutud pealkiri raamatule oli “Eino Baskin.
Keda see kotib?” Läbi läks aga Tali arvates juudi mehe
münchhausenlikku elu paremini iseloomustav “Naer läbi
pisarate”.
Katrin Karisma raamatusõpradega oma suhetest
rääkides aga lõpuni avameelne ei julgenud olla.
“Ükskord jäi ta äkki vait ja ütles, et Elis, ma
pean sulle ühe loo ära rääkima, muidu sa ei saa minust aru.
Aga et see ei lähe raamatusse sisse. Siis ma panin diktofoni kinni ja
ta rääkis oma loo ära.”
Elulugu valmib kuudega
Elis Aunaste arvab, et
elulooraamat on nähtus, mille jaoks eestlased on pärast umbset
nõukaaega lõpuks valmis. Tali leiab, et küsimus on selles,
et kui 20 aasta eest kirjutati biograafia, oli see mitmeaastane
uurimustöö. Nüüd saab mõõta biograafia
valmimist kuudes. Elis Aunaste kohtus Karismaga esimest korda sügisel
2007, järgmise aasta juunis oli teos lettidel. Tali koostas oma raamatu
aastaga.
Nii tema kui Aunaste jaoks oli elulooraamatu kirjutamine
esmakordne nii pika teksti koostamise kogemus. Aunastel, kes oli enne seda paar
aastat töötanud Naistelehes, tekkisid pikast istumisest isegi
seljavalud. “Me saime Katriniga väga kiiresti väga hea klapi.
Raamatu kirjutamise protsessi see aga kergemaks ei teinud. See on ikkagi
kohutav piin!” tõdeb Aunaste.
Raamatute tegijad ja menukid
- Biograafiate autoreid: Kerttu Rakke, Marii Karell, Ene Veiksaar, Ivo Parbus, Enno Tammer, Tarmo Vahter, Meelis Kapstas, Hille Karm, Lea Arme, Eike Värk.
- 2008. aasta Apollo müügiedetabeli 20 müüdavaima raamatu seas oli biograafide kirjutatud raamatutest Elis Aunaste teos Katrin Karismast kõige kõrgemal kohal, järgnesid Margit Kilumetsa biograafia Kersti Kreismannist ning Meelis Kapstase raamat Reet Linnast.
Eesti elu avalikustamine
- Viisaka vaikimise müür eesti avalike tegelaste ümber on murtud, inimlik huvi, inimlik (ja täitsa loomulik) edevus ning sotsiaalse tellimuse sünnitatud toode on üksteist leidnud. On märgata tõelist buumi.
- Ega elu avalikustamises midagi halba pole. Lihtsalt ei tohi unustada, et looja elulise mõõtme avamine ei kata tema kogu olemust, looming on üks keerulisem asi ja see tahab veel seletamist. Nii et suuresti on praegused elulooraamatud eeltöö tulevastele biograafiatele.
Kalev Kesküla