Sirje veab mu rehealusesse.

“Mine mööda redelit üles!”

Lähen.

“Veel kõrgemale!”

Ronin kõrgemale.

“Nüüd vaata üles!”

Vaatan.

“Näed?”

Katus paistab läbi.

“Ma ütlen! Nagu varesepesa! Ja igasugu saksad, kes siin õpetamas käivad, ütlevad – tõmba katusele koormakate peale!”

Talvel on Sirjel jalas kaks paari villaseid sokke, siis tallukad ja viltsaapad. Ja paks kampsun seljas. Ja kui külm hakkab, siis jookseb välja, kühveldab lund!

Köögis on tal suure pakasega pliidiraud punane, aga kasu sellest ei ole, seina sees on nii suured praod, et käelaba käib vabalt sisse ja välja. Köögis jäätub vesi ära ja kanamunad lähevad puruks krõps ja krõps.