Piits plaksub printsess Liliani õukonnas

Selles majas käiakse läbi mängimas oma kõige allasurutumaid seksuaalfantaasiasid. Seda, mis muudab BDSMi mõne jaoks nii vastupandamatuks, üritas mõista Krister Kivi.

Päike on juba laskumas, kui Ida-Tallinna tühermaal asuva vana kivimajani jõuan. Võtab hetk aega, et jõuaks kohale – siin, selles inimtühjas kohas, ongi inimesi pekstud. Siin on neid kinni seotud, piinatud ja piitsutatud; siin on nendega tehtud peaaegu kõiki “halbu asju”, mida tavamõistus võib ette kujutada. Kuid nad polnud ohvrid, vaid jõukad kliendid. Just nimelt alanduse ja valu kogemiseks sajad mehed ja naised enne mind siia tulnud ongi.

Välisuks paotub, kuid justkui viibanud valge hoolitsetud naisekäsi tõmbub läbi prao kohemaid hämarusse. Ma ei näe, kes seisab seal, ukse taga. Olid tal veripunased küüned, või siiski mitte? Üks, mis pole kindlasti mu ettekujutuse vili, on see, et ma pole siin omal initsiatiivil.