Õispuu võimutäiust näitab mõne kuu tagune käskkiri, millega ta Tallinnas kehtinud avaliku linnaplaneerimise põhimõtted pea peale pööras. LPA on nüüd peaaegu sama konspiratiivne nagu KAPO.

Selle aasta viie nädalaga on LPAst käinud läbi 350 dokumenti, mille pealkiri sisaldab sõna “planeering”. Avalikud on neist kõigest 13. Ülejäänud on lubatud asutusesiseseks kasutamiseks.

Põhjendus: ärisaladuse, eraelu ja delikaatsete isikuandmete kaitse. Delikaatsed isikuandmed on näiteks info inimese rassi, sõrmejälgede ja seksuaalelu kohta.

Õispuu keeluotsus üllatab. Planeeringutes räägitakse majade kõrgusest, mitte sellest, kui pikk tellijal on. Teiseks ütleb planeerimisseadus selge sõnaga, et planeeringute koostamine on avalik. Kolmandaks paistis just Tallinna linnavalitsus aastaid silma oma avatusega.

Tuleb mehelt endalt küsida, miks ta nii veidraid otsuseid teeb. Lähen linnavalitsusse.

Kes maksab arve?
See pole ju tähtis!

Õispuu näeb välja nagu oma põlvkonna tüüpiline keskerakondlane. Eemalt vaadates hall, lähemal suhtlemisel lõbus ja energiline, vajadusel uskumatult toimekas.

“Minu arust on olu­line teada, mida kuhu planeeritakse,” seletab Õispuu lahkelt. “Aga kes on tellija? See ei ole nagu esmatähtis.”

“Miks ei ole tähtis?”

“Aga mispärast peaks olema? Kui teie lähete praegu kuskile välja, kas teie jaoks on oluline, kes selle planeeringu tellis? Või kes selle tellimuse täitis ja kunagi valmis ehitas? On see oluline teie jaoks?”

“Mõnel juhul ehk ikka on küll.”

Õispuu puhkeb heatahtlikult naerma: “Ma ei saa aru, mispärast see oluline on. Minu jaoks ei ole!”

“Kodanikel oleks võimalus vaadata, et kellelgi ei tekiks huvide konflikti.”

“Selle koha pealt olen ma nõus.”

Aga kuidas siis kodanik vaatab, kui asjad ei ole avalikud?

Õispuu kõrval istuv alluv pomiseb midagi maavanemapoolsest järelevalvest.

“Te kirjutasite sellele käskkirjale alla?”

“Kirjutasin muidugi,” vastab Õispuu.

“Te kirjutasite käskkirjale alla kui ametnik. Öelge palun, mis ajal te olete eraettevõtja.”

“Mina ei olegi.”

“Ei ole?”

“Ei.”

Teeme siinkohal lugeja kurssiviimiseks väikese pausi.

Merko õpetab, mis on “normaalne”

Kas olete kuulnud erafirmast TTV Projekt & Ehitus? Ei ole? Kahju küll, aga järelikult ei kuulu te Eesti pealinna mõjukate inimeste hulka.

TTV-lt on tellinud projekte meie aja suurte ehitajate ­Toomas Annuse ja Andres Kogeri ettevõtted. Ka Eesti rikkaim naine Tiina Mõis ning purjetajast alkoholikaupmees Tõnu Tõniste said oma Pirita kruntide liigendamisel abi sellelt firmalt.

Õispuu on töötanud kevadest 2005 linnavalitsuses abilinnapea nõuniku, hiljem linnaplaneerimisameti juhatajana.

Selle aja jooksul on Tallinna linn kehtestanud 16 TTV detailplaneeringut. Neist kolm esitas aastatel 2007–2009 linnavalitsusele kehtestamiseks Õispuu isiklikult kui LPA juhataja.

Nelja planeeringu puhul avaldasid kavandatava maja naabrid ägedat, aga lootusetuks osutunud vastupanu. Tulist sõnasõda peeti näiteks 2007. aastal Kristiines Merko detailplaneeringu arutelul.

Kohalik elanik: “Meie huvi on normaalne elukeskkond. Teie huvi on ehitada maksimaalselt kortereid ja nende müügist kasu saada. See, mis teie planeerite, ei ole meie jaoks normaalne. Te ehitate kümne meetri kaugusele eramajast neljakorruselise korterelamu.”

Merko mees: “Me leiame, et see on normaalne. Täiesti põhjendatud lahendus.”

Kohalikud elanikud rääkisid vaimselt hinnatavast miljööväärtusest, ehitajad aga seadustega võimaldatud korrustest ja kubatuuridest. Suure raha konflikt väikeste inimestega sai lõppeda vaid viimaste kaotusega.

Kohalik elanik: “Mõned saavad ja mõned ei saa ehitusluba.”

Merko mees: “Need on kohatud märkused.”

Ei tunne Kogerit, ei tunne ka Mõisa!

Aga küsime edasi. Härra Õispuu on ju 2000. aastast olnud TTV osanik, alates eelmisest aastast lausa ainus omanik?

“Omanik olen,” kinnitab Õispuu. Ta hakkab pikapeale närvi minema, kuid suudab ennast kogenud ametnikuna talitseda.

Õispuu sõnul pole ta oma firma planeeringutega ise kunagi tegemist teinud. Neid joonistas tema äripartnerist arhitekt Heli Ernesaks, kes TTV osalusest mullu loobus.

“Kristiines oli teie firma kliendiks Merko?”

“Ei tea. Ei ole kuulnud. Mitte kunagi me ei jaganud arhitektiga tulu ega kulusid. Temal oli oma arve.”

“Te siis ei teagi, kes tellisid firmast planeeringuid? Et Andres Koger oli teie firma klient?”

“Kogeriga ma pole isegi mitte kunagi kokku puutunud.”

“Te pole suhelnud ka Tiina Mõisa ega Tõnu Tõnistega?”

“Vastandage mind. Tema mind ei tunne, mina teda ka mitte.”

Jääb viimane, põhimõtteline küsimus. Kas LPA juhataja arvab ikka veel, et planeerija või tellija isik ei ole avalikkuse jaoks oluline?

“Kui te mõtlete, et kas see on minu enda huvides, et siukene käskkiri vastu võeti, siis mina selle peale pole kunagi mõelnud.”

Vähemalt pole Õispuu korruptant! Aga muidu üllatab mees täiega. Ei ole ta tahtnud teada, kuidas tema oma firma aastaid raha teenis. Ega taha, et ka ülejäänud 400 000 tallinlast kodulinnas kerkivate majade tausta teaks.

Poleks ma vestlust diktofoniga lindistanud, ei suudaks sellise jutuajamise toimumist LPA juhatajaga uskudagi.


Töö kiidab tegijat!

Näiteid Toomas Õispuu osalusega TTV Projekti & Ehituse töödest.