Põltsamaal jäi koolide liitmine ära
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa oli kavas üle anda riigile, praegune kool pidi jätkama põhikoolina. Radikaalse ühendamisideeni viis prognoos, et õpilaste arv väheneb mõlemas koolis.
See oli esimene kord Eestis, kui omavalitsus kavatses liita kutsekooli ja gümnaasiumi. Põhimõtteliselt planeeris Põltsamaa raad midagi sarnast nagu Reaalkooli ja Inglise Kolledži rahvas Tallinnas hariduslinnaku puhul.
"See on esimene näide, kus teoreetiliste teadmiste kõrvale antakse ka ametialaseid oskusi ja oskusi üldse. Ma arvan küll, et sellel pilootprojektil võiks olla päris suur tulevik," selgitas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula tookord ERRis.
Kuid kolm kuud hiljem, juunis tõmbas volikogu liitmisideele kriipsu peale.
Linnavõim põhjendas seda haridusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vahel tekkinud "täieliku koostööpõrkega" hariduse rahastamise osas. Linna häiris, et ministeerium ei andnud Euroopa abiraha praeguste gümnaasiumihoonete renoveerimiseks ning et uue võimaliku riigigümnaasiumi asukohaks ei määratud mitte linna, vaid tänase ametikooli ruumid Põltsamaa vallas.
"Eelseisva poolaasta jooksul lähetab ministeerium põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 82 uuesti Riigikokku ja püüab kõigi seal esindatud osalistega selle muutmises kokku leppida. Samuti on ministeerium läbi vaatamas gümnaasiumi ja põhikooli palgafondi. Selle eristamisega nn torukoolides tekitati hulk asjatuid pingeid, sh ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Ministeeriumi poolt tellitud analüüside tulemusena selgub lähiajal, missugune on Eesti optimaalne koolivõrk järgmiseks kümmekonnaks aastaks, ja jätkusuutlikele koolidele kehtestatakse õppekavapõhine rahastamine. Kõigi eelduste kohaselt on jätkusuutlike koolide nimistus ka PÜG," lisas volikogu esimees Andres Vään. "Linnavolikogu otsus annab selge sõnumi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi pedagoogidele ning lapsevanematele, et gümnaasiumiharidusega Põltsamaa linnas jätkatakse ning mingeid lõpetamist või üleandmisi riigile ei toimu."
