Kuritegevuse statistika kohaselt mitmekordistus 2008. aastal kindlustuskelmuste arv. Kui 2006. aastal registreeriti 15 ja aasta hiljem 27, siis 2008. aastal juba 57 kindlustuskelmust. Üks neist puudutab tuntud kulturisti, treenerit ja tantsutähte Argo Aderit (42).

4. septembril kell 9 toimub Harju maakohtus eelistung kriminaalasjas, kus Aderit ja rahapesu eest kohtulikult karistatud Johannes Pajulat (28) süüdistatakse kindlustuskelmuses. Ekspressile teadaolevalt seisnes meestele süüks pandud tegu “klassikalises” liiklusõnnetuse lavastamises. Eriliseks muudab juhtumi selles osalenud ülikallis sõiduriist.

Nimelt esitasid Ader ja Pajula 2008. aasta sügisel kindlustusseltsile Seesam avalduse, mille kohaselt sõitis Pajula sama aasta 8. oktoobril kaubikuga Fiat Ducato Keila linnas ristmikul vasakpööret sooritades ette Aderi juhitud sõiduautole Dodge Viper. Pajula teatas, et hindas läheneva sõiduauto kiirust valesti ja sõitis kaubikuga Viperile otsa.

Kindlustusselts luges sõiduki taastamisele mittekuuluvaks ning maksis Aderi pangakontole hüvitise, mis ületas miljon krooni.

Ometi tekkis seltsil pettusekahtlus. 2009. aasta kevadel pöörduti politsei poole. Pika uurimisega kogutud tõendid viitavad, et autode kahjustused ei tekkinud asjaosaliste kirjeldatud viisil ning liiklusõnnetus on tõenäoliselt lavastatud. Ekspressile teadaolevalt pole kumbki mees ennast süüdi tunnistanud. Aderile väljamakstud rahasumma on tulevases kohtuasjas tsiviilnõudeks. Asja hakkab arutama kohtunik Leo Kunman – mees, kes alles hiljuti seljatas prokuratuuri samasuguses, liiklusõnnetuse lavastamise süüdistuses.

Seesam Insurance ASi turundusjuht Eve-Liis Arvisto märkis, et firma kahjukäsitlusosakonnas töötavad kogenud kahjukäsitlejad, kes näevad erinevaid kahjujuhtumeid iga päev ja oskavad seetõttu juba varasemale kogemusele tuginedes ära tunda olukordi, kus näiteks kahjukirjeldus ei lähe kokku kahjustunud vara olukorraga. “Sellisel juhul vaadeldakse juhtumit juba teravdatud tähelepanuga, vajadusel küsitakse kliendilt lisainfot või tellitakse sõltumatu ekspertiis. Sarnaselt õiguskaitseorganite tegevusega põhineb ka kindlustusseltside töös kindlustuskelmuste tuvastamine klassikalisel uurimistaktikal, info kogumisel ja analüüsil ning sündmuste seostamisel olustikuga.”

Konkreetse juhtumi üksikasju keeldus Arvisto kommenteerimast.

Ekspress küsis kulturistilt kirja teel, mis ta süüdistuse kohta kostab. Vastamise asemel blokeeris Ader küsija ligipääsu oma Facebooki kontole.

Samast 2008. aastast on kohtulahendite andmebaasis veel huvitavaid juhtumeid. Näiteks said Vitali Doguzov ja Elbrus Magomedkerimov novembris kindlustusseltsilt If üle 300 000 krooni. Doguzov parkis ühel novembriõhtul Cadillac CTSi Tartus Kastani ja Tiigi tänava ristmikule ning sõitis Magomedkerimovilt laenatud Toyotaga sellele külje pealt sisse. Kindlustusele aga teatati, nagu oleks tegelikult juhtunud õnnetus.

2009. aasta suvel mõistis Tartu maakohus korraga süüdi tervelt 13-liikmelise grupi, kes oligi spetsialiseerunud kindlustusjuhtumite lavastamisele. Selleks oli sinna värvatud ARKi Narva osakonna spetsialist Aleksandr Frantsev, kelle kaasabil võeti autoregistris arvele avariilisi sõidukeid, mida hiljem kindlustusjuhtumite lavastamiseks kasutati. Nii nõuti raha olematute avariide eest, kus osalesid nt VW Phaeton, Audi S8, Cadillac SRX ja Lexus GS300.

2008. aasta lõppu jäi ka kurikuulus juhtum, kus kütuseärimees ja hilisem kontserdikorraldajast multimiljonär Aleksei Morozov laskis kahel kriminaalil organiseerida oma Porsche Cayenne’i varguse. Morozov kukkus vahele, sest “vargus” jäi Tallinna bussijaama valvekaamerate vaatevälja.

Mullu detsembris mõisteti Harju maakohtus kokkuleppemenetluse korras süüdi Peeter Hinrikus (49), kes andis kindlustusseltsile valeandmeid kahel korral. 2008. aastal esitas ta legendi, nagu oleks Tallinnas Ranniku teel Mercedesega vastu puud sõitnud, ning nõudis hüvitist ligi 800 000 krooni. Ka selle kelmuse hammustasid kindlustusseltsi töötajad koostöös politseiga läbi ning Hinrikusele mõisteti tingimisi vangistus.