Rootsi rahvas ei näe oma probleeme nagu eestlased

Rootslased ei näidanud oma parlamendivalimistega, nagu vajaks Rootsi riik suuri pöördeid. Eestlaste arvamustes Rootsist kohtab aga tihtipeale toone, nagu oleks kuningriigis midagi mäda.

Eestlased pole kitsid Rootsi probleemidele osutama. Peaminister Ansip nentis hiljuti, et täiesti mõttetu oleks korrata naabrite vigu seoses võõrtööliste sisserändega. President Ilvese justiitsnõunik Ülle Madise aga küsis augusti alguse "Sirbis" otse: "Kas tahaksime Eestisse Rootsi maksukoormust, üldist survestatud õhustikku ja immigrante?" Palve peale täpsustada, millist survestatud õhkkonda Ülle Madise silmas peab, nimetas Madise
1) Rootsis toimivat mahukat inimeste ettehooldust ehk piiranguid: keelde ja norme, mis pärsivad loovust ja leidlikkust
2) maksude alal inimeste vastastikust pealekaebamist ja liialt kõrgest maksukoormusest tingitud kadedust ja väiklust.

Ka väliseestlased märkavad Rootsi eripärasid. Noor ühiskonnateadlane Martin Kala juhib viimases ajakirja "Akadeemia" numbris tähelepanu, et Prantsusmaa (kus Martin ise elab) pole tegelikult veel kõige islamiseerunum riik vana-Euroopas. Selleks on hoopis Rootsi, sest islami sisserändajate osakaal moodustab kuningriigis koguni 7% elanikkonnast.

Ekspress uuris Rootsi suursaadikult Eestis Jan Palmstiernalt ja Ekspressi vanalt tuttavalt Stockholmis, Danielilt, kui pädevaks võib pidada Eesti presidendi nõuniku etteheiteid. Rootsi suursaadik teatas, et immigrantide probleemi on poliitilisel tasemel tõstatanud vaid tühine vähemus.
 
Üldise survestatud õhustiku temaatika ei jõudnud küsitletuile üldse kohale. Miks peaks keelud ja normid pärssima Rootsi loovust ja leidlikkust? Kas Rootsis on maksudealast pealekaebamist rohkem kui teistes riikides, küsib Daniel vastu.

Paremäärmusliku Demokraatliku Partei 20 mandaati 349-kohalises parlamendis näitavad, et probleemid Rootsimaal siiski eksisteerivad.