Sõnajalad ehitavad Oleviste kiriku kõrgust tuulikut
Kopter on Sõnajalgade lemmiktranspordivahend. „Oleg on juba nii kaua kui ma mäletan kopterist unistanud,“ ütleb Viivi Sõnajalg. „Vaatas ja uuris arvutist kopterite kohta. Ma ei saa üldse aru, et miks inimestele see nii ette jääb?“
Sõrvest Tallinnasse sõit võtab ühe tunni ja 20 minutit, tööreisiks Riiga kulub tund. Bensiini kulutab kopter keskmiselt 25 liitrit saja kilomeetri kohta. „Vähem kui Hummer!“
Kopteri plusse reklaamides viivad Sõnajalad meid Abruka lähedasi linnusaari avastama. „Näe, nüüd lendasid kormoranid ära ja pojad jäävad pea õieli vaatama,“ naerab Oleg. „Näe, seal on hülged! Kavalpea, mõtleb, et peidab end vee alla ära ja me ei näe.“
„Ära nii lähedale lenda,“ ütleb tagapingilt Andres.
„Näe, sealt läheb merikotkas,“ näitab Oleg pesalt äralennanud lindu. „Eks nad mõtlevad, et veel suurem lind tuli.“
„Ära nii lähedale lenda, muidu võib mõni rootorisse lennata,“ hoiatab Andres ja kopter eemaldub ehmunud lindude kodupaigast.
Just kopteriga jõuavad Sõnajalad kõige sagedamini rambivalgusesse. „Nagu see viimane juhtum. Paluti tanklast uue partii bensiini katsetada ja me sõitsimegi sinna, kus peaaegu kunagi kedagi ei käi. Kõrvaloleva tehase inimesed jooksid välja ja pärast kaebasid, et suu ja silmad olid liiva täis. No kes neil käskis välja joosta?“
Oleg ja Andres räägivad, et täpselt sama värvi Robinsoni koptereid Eestis veel üks. „Ühel USA ärimehel, kellel on Eestis naine. Aga tema maandub täiesti jõhkralt ja ükskõik kuhu. Aga ikka süüdistatakse pärast meid,“ ütlevad nad kurvalt.
