Kui inimene arvab, et ta on täiesti terve, siis millised suguhaigused võivad tal varjatult kehas pesitseda?

Tegelikult kõik. See on suguhaiguste suurim metamorfoos, mis on toimunud viimaste aastakümnetega. Vaevused kas puuduvad või on äärmiselt tagasihoidlikud ja ebamäärased, nagu mingi vähene sügelus.

Vanasti tekkis näiteks süüfilisehaigetel suguelunditele esmane kõva haavand ja kui haigust ei ravitud, siis arenes see edasi ja põhjustas nahalöövet. Praegu pole 80 protsendil süüfilisehaigetest mingeid haigustunnuseid.

See tendents on omane enamikule Euroopa ja Ameerika arenenud riikidele, et suguhaigused võivad kulgeda täiesti ilma sümptomiteta. Natuke erinevalt kulgevad need Aafrikas, kus mõnes piirkonnas on kolmandik elanikke HIV-positiivsed. Kuna nende immuunsüsteem on tunduvalt nõrgem, siis põevad nad kõiki haigusi palju raskemalt. Näiteks võib kogu suguelund olla üks suur haavand.

Aafrikas on levinud ka selline haavandeid tekitav suguhaigus nagu lümfogranu­loom, mida meil õnneks veel ei ole. Aga Hollandis seda juba leidub.

Kas olete niisuguseid hullus seisus haavandeid näinud ka Eesti HIV-positiivsetel?

Ei, sest HIV-positiivsete immuunsüsteem on meil praegu enam-vähem, aga aidsihaigeid on Eestis veel vähe.

Kas piiride avanedes on näiteks Briti poissmehed või soomlased Eestisse toimetanud ka mingeid uusi suguhaiguste tüvesid?

Pigem kardavad nemad meid nagu tuld. Meie naaberriikides on suguhaiguste arv kasvanud, Inglismaal näiteks paari viimase aasta jooksul. Aga inglased ja soomlased käivad ju ka Bangkokis ja kus iganes. Alati tundub lihtsam naabreid süüdistada.

Millised on praegu Eestis levinuimad suguhaigused?

Möödunud aastal diagnoositi kõige rohkem klamüdioosi ja HI-viirust. (Tervisekaitseinspektsiooni andmetel leiti 2004. aastal klamüdioosi 2691 juhul ja HIVi 743 juhul, kolmandal kohal oli 519 juhuga gonorröa – toim.)

Tinglikult võib suguhaigused jagada kaheks. Nii-öelda vanad head ­haigused, mida põhjustavad mikroobid: süüfilis, gonorröa, klamüdioos ja trihhomonoos. Need on “head” sellepärast, et neist on võimalik terveks ravida. Inimene tuleb arsti juurde, saab ravikuuri ja ongi selleks korraks kõik.

Uued, viirustest põhjustatud sugulisel teel levivad nakkused jäävad aga organismi kogu eluks: HIV, genitaalherpes, B-hepatiit, papilloomviirus. Viirust saab küll ravimitega alla suruda, kuid mitte organismist lõplikult kaotada. Petlikult tundub, nagu oleks inimene terve, kuid ajuti viirus aktiveerub ja võib põhjustada ägedaid haigushoogusid. Genitaalherpest võib vallandada muuhulgas päevitamine ja organismi nõrgenemine ülepinge või stressi tõttu.

Kas mõni viirus võib siiski kehast lõplikult kaduda?

Teatud juhtudel võib taandareneda papil­loomviirus. Aga raske on väita midagi kindlat, sest papilloomviiruse tüüpe saavad arstid määrata alles viimased paarkümmend aastat. Avastatakse üha uusi papilloomviiruse tüvesid. Praegu teatakse neid juba üle saja. Eri tüved võivad põhjustada mida tahes: käsnasid, soolatüükaid, teravaid kondüloome suguelunditel. Tõeliselt ohtlikud on kõrge riskiastmega papilloomviiruse tüved, mida on avastatud 99 protsendil naistest, kellel on emakakaelavähk.

Huckleberry Finn püüdis surnud kassiga ravitseda soolatüükaid, mis ta kätel laiutasid. Aga vähemalt raamatu andmetel Huck küll kellegagi ei seksinud.

Papilloomviirused ei levi ainult sugulisel teel. Suguliselt levivad papilloomviiruse tüübid põhjustavad muutusi emakakaelal või teravaid kondüloome. Kätel olevad tüükad levivad kontaktnakkusega.

Kui soolatüükaste kätega puudutada suguelundeid, kas siis tüükad võivad sinna üle kanduda?

Ei-ei.

Aga eri viirusetüüpide põhjustatud huuleherpes ja genitaalherpes ju lähevad vahetusse?

Jah, huultelt võib herpes oraalseksi ajal kanduda suguelunditele ja põhjustada seal ville ning haavandeid. Ja vastupidi, genitaalidelt võib herpes kanduda huultele.

Oleks ideaalne, kui beebi saaks sündides süsti tagumikku ja olekski eluajaks immuunne kõigi suguhaiguste vastu.

Tegelikult me olemegi sinnapoole teel. Viirushaiguste puhul, mis ei ole ravitavad, on ainus võimalus vaktsineerida. Papilloomviiruse eest kaitsvate vaktsiinide uuringud on üsna lõpusirgel. Mitte küll kõigi tüvede vastu, kuid tüvede 16 ja 18 vastu, mis on kõige suurema esinemissagedusega ja kõrge riskiastmega. Väga suure tõenäosusega tuleb see vaktsiin müügile juba 2006. või 2007. aastal.

Lõpujärgus on ka genitaalherpese vaktsiini uuringud. Paraku on need vaktsiinid kasulikud eelkõige järgmisele põlvkonnale – kui meie oleme juba nakatunud, siis need enam ei aita.

Miks peaks inimene tahtma ravida “vanu häid haigusi”, kui tal vaevusi pole?

Ilma ravita võivad need põhjustada tüsistusi. Näiteks klamüdioos võib tekitada põletikku silmades ja liigestes. Üks tõsisemaid tüsistusi on viljatus. Kui mikroob on juba tüsistusi põhjustanud, siis on ka ravikuurid palju pikemad ja põhjalikumad kui värske nakkuse puhul.

Millistest suguhaigustest me veel rääkinud pole?

Sügelised võivad levida sugulisel teel, kuid on ka palju muid võimalusi, nagu kontaktnakkus ja riided.

Kubemetäidest lahti saamiseks ei pruugi piisata ainult karvade maha ajamisest. Naha värvi täid võivad pugeda karvanääpsu ja naha vahele, nii et lisaks tuleb kasutada kreemi, mis neid hävitab.

Urogenitaalseid mükoplasmoose põhjustavatest haigustekitajatest on kindlalt ohtlik sugulisel teel leviv Mycoplasma genitalium, mis võib põhjustada klamüdioo­siga sarnanevat põletikku. Ülejäänud haigustekitajad võivad olla normaalse mikrofloora osa, aga vastupanuvõime alane­des hakata vohama ja põhjustada põletikke.

Halvalõhnalise voolusega bakteriaalne vaginoos ja seentest põhjustatud kandidoos on poolsuguhaigused, sest need võivad naise organismis tekkida iseenesest, kui seente või bakterite loomulik tasakaal läheb paigast. Näiteks dušigeelidega liialdamise või antibiootikumide tõttu. Aga kui naisel need haigused juba on, võivad need suguelu ajal partnerile edasi kanduda ja põhjustada mehel põletikke.

Kas mees saab kandidoosi ja bakteriaalse vaginoosi edasi anda ka armukesele?

Jah. Või kõikidele armukestele.

Millises vanuses inimesed põevad suguhaigusi kõige rohkem?

20–30aastased, sest siis on inimesed lihtsalt seksuaalselt kõige aktiivsemad. Edasi tulevad 30–40aastased, seejärel alla 20aastased ning siis juba vanemad. Mul on küllalt 60–70aastaseid patsiente. Üks tore 80aastane härra käib ikka minu vastuvõtul Viagra retsepti saamas. Paneb paari kuu pensionist natuke kõrvale ja tuleb. Üks tablett maksab ju üle saja krooni, mis on pensionist ikka väga suur protsent.