Konnasilmad ja soolatüükad
Konnasilm ehk klaav on ümara kujuga naha sarvkesta paksend, mis ei nakka, kuid on valulik. Tüükad on healoomulised kasvajalised moodustised, mis ei ole üldjuhul valulikud, kuid see-eest nakkavad - tüükaid põhjustab inimese papilloomiviirus.
Soolatüükaid esineb väga sageli lastel, ent need kaovad tihti iseenesest. Tüükad võivad mõne aasta jooksul täiskasvanutelgi ise ära kaduda. Jalataldade tüükad võib külge saada spordiklubidest ja spaadest. Kuna need näevad inetud välja ja võivad teinekord põhjustada ka valu, on soovitatav raviga alustada kohe.
Vanemaid inimesi kimbutavad konnasilmad. Rohkem on need levinud naistel ebasobivate jalatsite kandmise tõttu - kingad on kas liiga kitsad või liialt kõrge kontsaga ning suure surve tõttu kasvatab nahk kaitseks sarvkihi. Konnasilmi esineb ka spordi käigus tekkinud pideva surve tagajärjel.
Konnasilmad ja tüükad näevad sarnased välja, mistõttu on õige ravi saamiseks vaja kindlaks teha, kummaga on tegu. Selleks et aru saada, tuleb pealmine kiht vastavate plaastrite ja jalavannidega või kirurgiliselt maha koorida. Kui nähtavale tuleb punjas korkjas moodustis, on tegu konnasilmaga, kui pisikesed täppverevalumid, siis viirustüükaga. Kui nähtavale ei ilmu kumbagi, on tegu süütu nahapaksendiga.
Apteegis on müügil silikoonplaastrid (konnasilmarõngad), mis leevendavad valu. Lisaks võib igal õhtul teha kümneminutilist eeterliku õliga jalavanni. Koduse abivahendina võib nahka ka koorida ning selleks sobivad hästi salitsüülhapet sisaldavad plaastrid. Kui apteegiravi ei aita, tuleb siiski dermatoloogi või ortopeedi juurde pöörduda. Konnasilmade ja soolatüügaste eemaldamiseks kasutatakse külmaravi (krüoteraapia) ehk vedelat lämmastikku. Efektiivsem ja valutum on laserravi.

Seenhaigus
Jalgade seenhaigus ehk dermatofüütseente põhjustatud küünte, naha ja karvade infektsioon on väga sage haigus, mingil eluperioodil nakatub sellesse umbkaudu 70 protsenti inimestest. Dermatofüüdid on aeroobsed seened, mis on võimelised lagundama ja omastama sarvainet ning parasiteerima inimeste ja loomade sarvestunud kudedes (juuksed, küüned).
Seenhaigust soodustavad mikrotraumad, alajäsemete verevarustuse häired, naha matseratsioon, jalgade rohke higistamine, kinnised jalanõud, soe ja niiske kliima.
Tagasihoidliku või mõõduka infektsiooni raviks on kasutusel mitmesugused ravimvormid (geel, salv, kreem jne), mis on apteekides saadaval nii retseptiga kui ka ilma. Ravimit määritakse nahale olenevalt tootja soovitustest 1-2 korda päevas kuni 1-6 nädalat. Ulatusliku kroonilise mokassiinitüüpi ja põletikulise/vesikulaarse seenhaiguse puhul tuleb kasutada süsteemset ravi. Tablettravi kirjutab välja ainult arst.

Veenilaiendid
Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Veenilaiendite tekke põhjus päris selge ei ole, rolli mängivad nii pärilikkus, vanus, pikaajaline püstine tööasend ja liigne kehakaal. Eakamatel on veenilaiendeid palju rohkem, kuni 70 protsendil juhtudest on vanemas eas tegu kapillaarsete laienditega, mis verevoolu häiret ei põhjusta. Nahasiseseid kapillaarseid laiendeid on naiste jalgadel tunduvalt rohkem, suuri veenilaiendeid esineb meestel ja naistel samas mahus.
Kui pärilikkus või elustiil seda soodustab, siis veenilaiendite teket üldjuhul vältida ei saa, küll aga saab vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada. Tähtis on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine - kõndimine ja ujumine. Verevoolu parandamiseks on kasulik aegajalt jalad südamest kõrgemale tõsta, näiteks need lamades padjale panna. Lisaks võiks kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Vältida tuleks ülekaalu, pikaajalist paigalseismist ja istumist ning vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid. Soovitavad pole ka pikad päikese- ja kuumaveevannid. Loobuda tuleb suitsetamisest.
Millistest toimeainetest on abi? Hesperidiinil (apelsinidest ja sidrunitest saadav bioflavonoid) on veresooni tugevdav ja nende elastsust suurendav toime. See parandab vereringet, mikrotsirkulatsiooni ja lümfiringlust ning alandab jalgade paistetust. Diosmiin aitab tõsta veeniseinte toonust, leevendada põletikku ning parandada vere- ja lümfitsirkulatsiooni. Hariliku hobukastani viljad sisaldavad ainet estsiin, mis on laialdaselt kasutusel veresoonteprobleemide (sh hemorroidide) korral ning turset ja põletikku leevendava ainena. Hobukastaniekstrakt aitab vähendada veenide laienemist ning vedeliku lekkimist ümbritsevatesse kudedesse. Veenilaienditele võib määrida ka hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli.
Kui eelmainitust ei piisa, saab veenilaienditest lahti kirurgilise raviga, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik skleroteraapia (veenikomudesse süstitakse ainet, mis kahjustab veenide sisemist kihti ja põhjustab nende sulgumise). Veenilaiendid võivad uuesti tekkida ka pärast ravi ning selle tagajärjeks võivad olla säärehaavandid ja veenipõletik ehk tromboflebiit.