Isegi vallandamistest suudab see mees naerulsui rääkida.

Möödunud nädala reede ennelõunal möödus Hanschmidt Ekspressi toimetusest Tallinnas Narva maanteel, pintsakuhõlmad lehvimas, nägu vägagi tõsine. Läks hoogsal sammul meie kõrvalmajja, kus asuvad tema ammuse ihuadvokaadi Aare-Heino Raigi büroo ning notarikontor.

Hanschmidt oli mõtetes nagu ootaks ees mingi suuremat sorti diil.

Paberid näitavad tagantjärgi, et tol päeval sündiski Eesti selle aasta tähtsuselt teine äritehing kevadtalvise Hansapanga ülevõtmise järel.

*

Pealtnäha müüs vandeadvokaat Raig ekspankur Hanschmidtile ühe vähetuntud ja vähetähtsa osaühingu. Selle juurde käis veel eraldi optsioonileping Aini abikaasa Silvi Hanschmidtiga.

Paberimäärimine pidi olema igati korralik, sest kuigi müügihind oli vaid 40 000 krooni, andis advokaat tegelikult Hanschmidtile üle suurosaluse Eesti ühes edukaimas firmas, laevakompaniis Tallink. See on firma, mis tellib pea iga aasta tuttuue laeva hinnasildiga miljard krooni ja rohkem. Enamik eestlasi ostab isegi pükse harvemini.

Kolleegid Äripäevast hindavad, et möödunud reedel omanikku vahetanud Tallinki osaluse tegelik väärtus on umbes 700 miljonit krooni.

Hanschmidt tõusis selle äritehinguga avalikult sinna, kus teda arvati juba ammu olevat elik Eesti rikaste koorekihti. Pole võimatu, et varsti avastame teda veel mitme suure ettevõtte omanikeringis, sest 90ndate keskel, kui Hanschmidt panka juhtis, tekkis nn Ühispanga sõprade klubi, kus pank aitas ettevõtjaid ja vastupidi.

Mõned ärimehed hõikavadki Hanschmidti juba “nelja miljardi meheks”.

Sellisel mehel on põhjust naerulsui ringi käia.

Ja Tallink ei ole ju ainus, kus tegelikud omanikud vaikselt kapist välja tulevad. Alles paari aasta eest sai Ühispanga sõprade klubile kuulunud Viru Keemia Grupp näo ja nimega omanikud - enne seda oli peremeheks mingi palmisaare kompanii.

*

Eelppolnimetatud 700 miljoni tehing kuulub mitme tunnuse järgi kategooriasse, kus sõber aitab sõpra või käsi peseb kätt.

Selle tehingu eellugu ulatub rahareformi järgsesse aega, kui Setumaal pärit noorhärra Enn Pant tuli Tallinnasse ning tõusis sõprade abiga rahandusministeeriumi kantsleriks. Pandi käe all koostati riigieelarvet ehk suuresti just tema käsutas riigi rahakotti.

Samal ajal pani Ain Hanschmidt veneaegsetest rajoonipankadest kokku Ühispanka. Tema edusse ei usutud eriti: Hansa ja Hoiu läksid pikalt eest ära.

Aga Hanschmidt leidis abistaja kantsler Pandi näol, kes hakkas riigi rahaga Ühispank poputama. Pank kasvas suureks ja tugevaks ning tagantjärele võib öelda, et Eesti riigile tuli see kõik vaid kasuks.

See oli aeg, mil Eesti riigis tekkis moodne kapitalism. Kooperatiiviajastul rublasid kokku kühveldanud mehed muutusid tõsistest eraomanikeks ning riik jagas erastamise käigus väljavalituile paremaid palasid.

Pant oli küll tähtis, tark ja julge mees, kuid eriti rikkaks teda keegi ei pidanud. Ikkagi ametnik.

Tol ajal oli Hanschmidtil suur mure. 1996. aastal liikus Eesti-Soome vahelist laevaliini pidanud Tallink täiskäigul karidele. Poolaasta kahjum oli juba üle 120 miljoni krooni. Ühispank oli Tallinkile ohtralt laenu andnud ning pangajuht vajas meest, kes laevafirma taas pinnale kisuks ja korda teeks.

Hanschmidt küsis Pandilt, kas ta teab sellist meest. Pant pakkus iseennast.

Ta ei võtnud tööd aga ette niisama, vaid nõudis vastutasuks 44 protsenti Tallinki aktsiatest, mis kuulusid seni Ühispangale.

Hanschmidt ütles tookord, et tehing toimus “turuhinnaga”. Arvestades firmas valitsenud olukorda (suur kahjum, omanikud tülis jne), pidi turuhind olema null.

Ent Hanschmit on seletanud Ekspressile, et tegelikult oli tehing keerulisem. Ühispank andis Pandile 13 miljonit krooni laenu.

“Ta sai kohustuse selga," ütles pangajuht. “Meil oli Tallinki etteotsa vaja inimest, kes oli isiklikult huvitatud, et sellel firmal läheks hästi.”

Pant oli õige valik. Tallinkil läks väga hästi. Ühispank sai oma laenud tagasi. Pant omakorda tõusis Äripäeva miljonäride edetabeli tippu.

*

Pant oskab sõpru ja abistajaid hinnata. Üks tema suuremaid sõpru on Kalev Järvelill. Järvelill aitas Tallinki maksuasjades ja kui ta lahkus maksuameti juhataja kohalt ning jättis riigitöö, võttis Pant sõbra enda juurde Tallinki. Tegi tegevjuhiks ning kinkis varem osutatud abi eest kolmandiku aktsiatest.

Nüüd läks samamoodi Hanschmidtiga. Mullu märtsis müüs (hindu arvestades kinkis) Pant veel kolmandiku Tallinki emafirmast. Hind polnud seitsesada miljonit ega sada miljonit. Isegi ühte miljonit mitte, vaid 166 600 krooni ning ostjaks eelpoolmainitud vähetuntud firma, mille formaalne omanik oli advokaat Raig ja tegelik peremees Hanschmidt.

Kuna nii selles kui möödunudreedeses tehingus toimus müük nominaalhindades ja kaudsete omanike osavõtul, siis ei ähvarda Hanschmidti ega panti ega Raidi selline suur maksulaks nagu Hansapanga eraisikutest endisi aktsionäre.

*

See, et Hanschmidt võiks olla Eestis üks väga jõukatest meestest, pole olnud mingi eriline saladus. Nagu paljud teised, alustas ka tema üpris tagasihoidlikult. Kolhoosi raamatupidaja amet. Läänemaa abimaavanem - ajal, kui maavanem oli ei keegi teine kui praegune Eesti Panga president Andres Lipstok.

Kui seada Hanschmidt ühe skeemi keskele ja hakata tõmbama nooli inimesteni, kes kõik on temaga läbi aastate seotud olnud, võiks tegelikult mida tahes ära tõestada. Robert Lepikson - oli Ühispanga nõukogus. Praegune rahandusminister Aivar Sõerd - sõpruskonna liige (ametlik CV teatab selle kohta: "saunaklubi"), töötas hiljuti Enn Pandi grupile kuuluva trükikoja juhina.

Hanschmidti ja Pandi ümber kogunenud seltskonna mõjust Eestis toimuvale on liikunud müstilisi jutte. Omal ajal räägiti isegi variministeeriumist, mis koguneb Tallinki laeval ja paneb paika, mis järgmisel nädalal Eestis juhtub.

Ühispanga juhina kujunes Hanschmidtist Eestis umbes samalaadne müütiline tegelane, nagu Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv Hansapanga või Edgar Savisaar Keskerakonna eesotsas. Juhi ja asutuse vahele võis panna võrdusmärgi. Kauane Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm kinnitas, et Hanschmidti nimi ongi Ühispanga suurim vara - teisi tuntud tegelasi pangas ei töötanud.

*

Me ei tea, millal Pant lubas, et hanschmidtist saab Tallinki suuromanik. Ilmselt oli see tükk aega tagasi. Tallinki uute laevade avamisel käis Hanschmidt ikka peremehe näoga ringi ja kõik võtsid teda ka samamoodi.

Võime vaid ka oletada, mis saanuks Ühispangast siis, kui ta poleks rootslaste kätte läinud. Kui suur olnuks Hanschmidt enda osalus ja kui suur Pandi oma.

Üldiselt on Hanschmidtil väga hästi läinud. Pank läks SEBile -- aga rootslased võtsid ka Hansapanga. Siis oli börsikrahhi järel jama Hüvitusfondi juhi Arle Mölderiga, kes süüdistas Hanschmidti enda mõjutamises, mistõttu fond sai kümneid miljoneid kroone kahju. See jutt ei leidnud tõestamist.

Närvis oli Hanschmidt ka siis, kui Hansapanga Rootsi omanik ja Ühispanga Rootsi omanik tahtsid liituda. Üks juht oli üleliia ja eesti ärimehed nuputasid, kas see on Hanschmidt või Indrek Neivelt. Aga vastust polnudki vaja: rootslaste liitumine jäi ära ja polnud vaja kummagi mehe plusse-miinuseid kaaluda.

Tulevikus näeme Hanschmidti uudistes taas jälle rohkem kui viimasel aastal, mil ta vegeteeris Ühispanga nõukogu esimehena. Esmaspäevast töötab ta Tallinki emafirma Infortar juhataja ning kuuldavasti plaanib see ettevõte tegeleda kõvasti kinnisvaraga. Kui turistid on laevadega Baltikumi toodud, siis tuleb nad ka kuhugi majutada!

Ja ärge olge Hanschmidti üle kadedad! Halb pole siis, kui ühe läheb hästi, vaid ikka siis, kui teistel läheb kehvasti. Kes kõva mees, teeb järgi või veel paremini!

Viieastmeline firmadekett, kuidas Hanschmidt on Tallinki suurosanik

1. Tallink – laevafirma

2. AS Infortar – Tallinki suuromanik

3. OÜ Linandell – Infortari suuromanik

4. Enn Pant, Kalev Järvelill ja OÜ Abante – Linandelli omanikud, igaühel sisuliselt 1/3

5. Ain Hanschmidt – Abante omanik