TÄNA 10 AASTAT TAGASI Sharm el Sheikis plahvatanud pomm ähvardab rikkuda Egiptuse turismiäri
Sel esmaspäeval on eestlaste populaarses suvituskohas Sharm el Sheikis 37 kraadi sooja, aga rannad on tühjad. Üle 70 inimelu nõudnud plahvatuses rusudeks muudetud ja nüüd valge kilega kaetud hotelli varemeid Naama Bays valvab politsei, ajades uudishimulikud ja fotograafid jõulise käeviipega minema. Põlevad küünlad mälestavad tänaval ohvreid. Varemeid katavad araabiakeelsed plakatid, aga ka paar tükki ingliskeelse terroristidevastase tekstiga.
Samas on kummaline, et harilikult muidu nii jutukad ja pealetükkivad kohalikud ei taha plahvatusest rääkida ega juhata võõrast isegi plahvatuskoha juurde. Nad pigem vassivad ning näitavad mingis suvalises suunas. Võibolla on küsitletud alles šokis, ei taha hirmsast sündmusest kõnelda, või ei oska meie nende ilmeid, poose ja kesist inglise keelt mõista...
Mõni teab, et vanas Sharmis vedelevat kusagil põlenud autovrakk, aga kus täpsemalt, ei osata öelda. Siiski tunnistavad kohalikud, et plahvatuskohtade lähedastest hotellidest põgenesid külastajad nii kiiresti kui suutsid ning öine Naama Bay on palju vaiksem kui nädal tagasi.
Taksojuht kurdab, et tohib peatuda klienti autost välja lastes vaid 20 sekundit. Liikluskultuur on Naama Bays kaootiline, autod sõidavad ilma tuledeta, kuid näiteks meie taksojuht peatati selleparast, et tal polnud turvavööd peal – seda pidas juht ennekuulmatuks etteheiteks!
Sissesõitu okastraadi või siis dekoratiivse kivimüüriga Coral Baysse kontrollib tõkkepuu ees kaks korda saja meetri peal relvastatud valve. Hotellide ümber ja rannarajoonides üldjuhul vormis politseid ei näe, kuid fotograaf René Velli moodne optika mõjus mõnele rannavalvurile nii kahtlane, et tuli pildistamist lausa keelama. Siis aga ilmus kuskilt nurga tagant valja suurem ülemus ja hakkas liiga agarat valvurit žurnalisti segamise parast sõimama.
Diskoteekides ei tantsi täna keegi
Pärast 22. juuli pommiplahvatusi tühistasid kuurordi peamise klientuuri moodustavad itaallased 80 protsenti oma juuli-augusti reserveeringutest. See oli eriti valus hoop Punase mere ääres asuva Sharm el Sheiki isale, puhkusekombinaadile 1980. aastatel aluse pannud Ernesto Preatonile.
Kuigi itaallase hotellid plahvatuses kannatada ei saanud, on tema gigantses turismikülas 2000 numbrituba umbes 5000 voodikohaga. Need arvud räägivad selget keelt, et Preatoni kahjud tühistatud turismireisidest võivad olla vägagi suured. Äsja valminud diskoteegid seisavad tühjalt.
Haavatud ärimees asus meeleheitlikult oma äri päästma. Esiteks moodustas Preatoni paari Itaalia parlamendiliikmega Sharm el Sheiki kaitsmise komisjoni. Teiseks korraldas ta sel nädalal rahvusvahelise pressikonverentsi "Let’s not leave Egypt: let’s stay in Sharm el Sheikh” (Ärme jäta Egiptust, jääme Sharm el Sheiki). Esinejate nimekirjas reklaamiti ka Egiptuse turismiministrit.
Ahvikiirusel, vastuolulist infot ja ebamääraseid lubadusi jagades
hakkas Preatonile Eestis PR-i tegev suhtekorraldusfirma Corpore angažeerima
Sharm el Sheiki pressikonverentsile ka Eesti ajakirjanikke. Ette rutates lisan,
et võrreldes Sharm el Sheikis toimunuga tegi Corpore veel üsna
tublit tööd. Turism on ka Eestis ülioluline majandusharu ja miks mitte kuulata tarku
sõnu terroristidevastase võitluse meetmetest, oli esimene
mõte rahvusvahelisest pressikonverentsist kuuldes. Mõelge ise:
kui Pärnus plahvataksid hotellides pommid ja tapaksid rahulikke
suvitajaid, poleks see sugugi ainult Eesti probleem. Nii et kiire, poolteist päeva kohalviibimist
võimaldava reisi eesmärk polnud kultuuriturism ehk
krestomaatiliste ajaloomonumentide külastamine (püramiidid on
Sharmist kaheksa tunni bussisõidu kaugusel). Ekspress
soovis kuulda, milliseid abinõusid eestlaste seas menukas
turismimaa rakendab oma positiivse ja turvalise imago säilitamiseks
pärast vereohvreid. Tegelikult oli konverents puhas Preatoni etteaste. Itaallase kulul
kiiruga kohale kutsutud ajakirjanikud demonstreerisid täpselt, millistele
maadele Preatoni panuse teeb. Lõviosa ajakirjanikke saabus küll
Itaaliast ja Egiptusest, kuid neile sekundeerisid Türgi, Venemaa, Ukraina,
Valgevene, Läti, Leedu. Ja Eesti. Preatoni väidab pressikonverentsil uljalt, et tema hotellide
täituvus on praegu 60 protsenti. Visuaalselt asja hinnates ei tahaks seda
väidet küll uskuda. Pealegi tunnistavad
Ekspressi küsitletud rannatöölised, et nii kui pauk
käis, põgenesid turistid kabuhirmus ega ole eriti tagasi tulnud.
Välja arvatud venelased. Neid kohtas ikka. Pressikonverents ei meenuta kuidagi rahvusvahelist ettevõtmist.
Kõned peetakse kõrge presiidiumilaua tagant vaid
araabia ning itaalia keeles (Itaalia saadik Egiptuses). Rahulolematult
sumiseva saali meeleolu taipab konverentsi keskel lõpuks Preatoni, kes
lausub, et ”itaalia keel pole siin ametlik keel, räägin lühidalt
inglise keeles”. Seejärel hakkavad ka teised (v.a Siinai kuberner)
kõnelema inglise keeles. Kogu pressikonverentsi hoiab Preatoni madalat profiili, hoidudes
presiidiumilaua taga tahaplaanile. Tema kehakeel väljendab puhast
kaitseasendit: toetades küünarnuki lauale, varjab ta peopesaga suu.
Ent ta ei maga, vaid jälgib loiult kulgevat etendust altkulmu
ja tähelepanelikult, sekkudes vaid mõnikord laia žestiga. Nii
teeb ta näiteks siis, kui tarvis nimetissõrmega osutada
järjekordsele vastajale. Niiviisi ühtlasi välja näidates,
kes juhib mängu. Vähem kui kolmveerand tunniga saab pressikonverents otsa. Ametlikud
seisukohad koosnevad ainult klišeedest: Sharm el Sheiki töötajaid ei
koondata – ülekohtu korral pöörduda kuberneri kantseleisse –
ja hotellihindu ei alandata. Ma ei saa ausalt öeldes aru, milleks oli vaja pressi tungivalt siia
kutsuda. Midagi uut me ei kuulnud. Välja reklaamitud Egiptuse
turismiministrit polnud. Plahvatuse ohvritest ei räägitud. Egiptuse ajakirjanikud spekuleerisid kuluaarides väitega, et
terroristid pidid olema mittemoslemid, sest moslemid moslemeid ei tapvat
(enamik hukkunuist olid Egiptuse puhkajad). Levinud kuulujutt pajatas meestest,
kes olevat hetk enne plahvatust sellest kohast minema jooksnud
hüüete "go, go!" saatel. Ent siis kutsutakse kõik soovijad kohtuma Ernesto Preatoniga.
Nüüd on tegu hoopis teise inimesega. Meie, endiste idabloki maade ja
Türgi ajakirjanike ees seisab äkki karismaatiline Juht,
Õpetaja ja Showman, kes esitab meile näidistunni, kuidas teha
hiilgavalt suhtetööd. Siin puuduvad Itaalia ning Egiptuse suurlehed ja televisioonid ning
seda publikut võib häbenemata valgustada oma pragmaatilise
elufilosoofiaga. Et ei tekiks kahtlust, kuidas Preatonisse suhtun, ütlen
kohe, et Preatoni võib olla ülekeev, agressiivne, familiaarne,
ennasttäis, poliitiliselt ebakorrektne, pedagoogitsev, demagoogiline, aga
ta pole rumal, nagu olen mõnelt poolt juhtunud lugema. Ka börsihaid ja kinnisvaraspekulandid võivad mõnikord
olla haritud, teravmeelsed, šarmantsed. Kiire taibuga ja
organiseerimisvõimelised – seda loomulikult. Kui end tutvustab Domina Eesti esindaja, hüüatab Preatoni: "Aa,
nii et olete minu palgal!” Ning kordab seda vene keeles, lisades: "Vene keel
pole siin ametlik keel, nad kaotasid sõja.” Vestluse käigus kasutab ta ise vene sõnu ja terveid lauseid
pidevalt ning mitte huupi, ehkki venelaste jaoks on kaasas ka kutseline
tõlk. Preatoni meetod on monoloog ja vahend küsija
naeruvääristamine. Kui lihtsakoeline Vene naisajakirjanik
raiub nagu rauda, et teenindus olla pärast pommiplahvatust halvemaks
läinud, vastab Preatoni, et lolle inimesi, kes ajavad jama, on
kõikjal. "Kas te kuulsite või olete ise seda näinud?” küsib
Preatoni. "Što võ videli?” Ja jätkab ilma hinge tõmbamata:
”Kas nägite, et Sharm on hästi kaitstud? Paremini kui Londoni
või New Yorgi metroo. Me oleme hästi turvatud." Pressikonverentsi enda turvavõtted pole midagi
ekstreemset. Metalliotsijatega politsei kontrollib uksel kõigi
kotte ning igaüks peab end registreerima. Kuid saalis jalutab ringi
silmapaistvalt arvukas ühesugustes mustades ülikondades turskete
meeste seltskond, rinnaesine kahtlust äratavalt kummis. "7. septembril 1981 nägin ma seda lahte, arvates, et tunnen juba kogu
Punast merd. Teate, nagu öeldakse: Jumal näitas seda mulle, seda
puutumatut paika korallriffidega. Me ehitasime siia 19 restorani, kasiino,
ilusalongid. Need on kõik puhkaja käe-jala juures. Nüüd
on aeg müüa atmosfääri ja imagot.” Ilma et keegi saaks vahele segada, hüppab Preatoni sujuvalt üle
marketingipoliitikale. "Vaadake, me pole ainult reisifirma, oleme ka
kinnisvaraarendajad, sest meie tooted on mõeldud rikastele. Me ei alanda
hinda ja me jätkame ehitamist.“ Naiteks villa nädalaks maksab 32 000
krooni, hotellide hinnad ulatuvad 6990 kroonist 13 900ni. „Turism tähendab
eelkõige atraktiivsust ja (Preatoni laulab!) ”I will survive”.
"Teate seda laulu? Võin kaotada kaks-kolm miljonit eurot (30-45
miljonit krooni), aga ma jään ellu. Terroristide plahvatused ei peata
meid ja oleks tobe nende hirmus mitte siia sõita. Surma saada
võib igal pool, olgem ausad. 8800 inimest suri möödunud
aastal Itaalias oma kodus õnnetusjuhtumi tagajärjel, come
on! Teises maailmasõjas tapeti 50 miljonit inimest. Ajakirjanikel
on tilluke mälu.” Kui ennast tutvustan, pöördub Preatoni teiste poole
sõnadedega: "Vaadake, seal istub härra maalt, mis peab mind
mafioosoks.” Kas Eesti turist on teie jaoks oluline, küsin itaallaselt. "Kui
hakkasin eestlasi Sharm el Sheiki tooma, oli teil ainult üks
reisikorraldajafirma. Nüüd on neid kuus. Nii et Eesti turg on
marketingiks oluline. Mitte arvuliselt, aga selles suhtes, kui palju eestlased
Sharmis kulutavad. Itaallaste kulutused Sharmis enam ei kasva, aga eestlaste
omad võivad veel kasvada. Let me tell you something. Eestlasi
on küll vähem kui lätlasi, aga eestlased reisivad rohkem kui
lätlased. See ongi teile vastuseks.” Läti venelastest tüdrukajakirjanikud tahavad teada, millesse
investeerib Preatoni Riias. "Meil on WTC seal, Domina Shopping,
reisibüroo. Hansapanga vastas on meie investeeringukontor, parima koha
peal terves Baltikumis." "Endale ehitan Riias uut korterit. Eelmine oli Daugava ääres, aga
selle ette ehitati kaubanduskeskus Triangula Bastion – Riia kõige
nõmedam maja, mis varjas mu jõevaate, võttis mult
parkimiskoha ja kus on nüüd väga kärarikas. Uus tuleb
suurusega 500 ruutmeetrit, terrass ka 500 ruutmeetrit.” Selle uudise peale hakkavad Läti esindajad kiljuma ja paluvad luba
vaadata ka tema villat Sharm el Sheikis. Preatoni lubab ka seda. "Käin
Riias iga kuu ja kui järgmine kord tulen, kutsun teid oma uut kodu
vaatama. Latvia devuški. Govori, govori.” Tütarlaste vaimustusel
ei ole piire. "Kas on veel küsimusi?” pärib Preatoni, kerge tüdimus
hääles. "Supp hakkab külmaks minema, kas läheme
sööma?” küsib siis kavalal ilmel ja tõuseb
püsti. Kui söögisaali jõuame, vaatavad laudadelt vastu
lääged kreemikoogid. 2001. aastal alustas maksupettuste uurimise keskus Ernesto Preatoni vastu kriminaalasja ning süüdistas teda ja Pro Kapitali juhatust keelatud tehingute tegemises siseinfot kasutades. Preatonit süüdistatakse ka tuludeklaratsioonide mitte esitamises ja valeandmete esitamises, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 50,5 miljonit krooni. Preatoni pole end süüdi tunnistanud, kuigi möödunud aasta novembris üritas ta jõuda kohtuga kokkuleppele, et maksab ära kahekordse nõutava summa ehk 101 miljonit krooni ning kriminaalasi lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise alusel. Kohus aga hindas tema süüd piisavalt suureks, et mitte lasta ärimehel end kuriteosüüst priiks osta. Koos Preatoniga on kohtu all Pro Kapitali endine juht Aivar Pihlak ning sekretär Angelika Annus. Tänavu aprillis andis linnakohus käsu vahistada olulise tunnistajana kohtupidamisest kõrvale hoidnud Preatoni endise finantsnõuniku Ilona Saari, kes elab juba aastaid Horvaatias. Saari protestis oma vahistamismääruse ning ringkonnakohus tühistas selle. Kohtuistungid on korduvalt edasi lükkunud kohtualuste haigestumise tõttu ning kuna Preatonil on samal ajal käimas teine kothuprotsess kodumaal Milanos. Kohtupidamine Preatoni, Pihlaku ja Annuse üle jätkub Tallinna linnakohtus 13. septembril. Kohtupidamine Preatoni, Pihlaku ja Annuse üle jätkub Tallinna linnakohtus 13. septembril Lätist ja Itaaliast kohale kutsutud tunnistajate ülekuulamisega. Lugu ilmus 4.augustil 2005Turistid pagesid pärast pauku kabuhirmus
Jumal juhatas Preatoni ärisoonele
Itaalia investor lummab Läti tüdrukuid
Preatoni kohtusaaga