Maksahaagi põhjus olnud Makkari jutt debatil, et tuulikute ebaühtlane töörütm suurendab põlevkivist energiatootmise ebaefektiivsust – kuna pidevalt peab katlaid käivitama ja peatama.

See omakorda muudab põlevkivi keskkonnakahjusid üha suuremaks, mille peale on rohelise energia meestel jälle lihtne tulla rääkima, et on vaja tuulikuid juurde paigaldada, suuremaid toetusi taastuvenergeetikale jne.

Siitam vaidles sellele mõttele vastu ja tunnistas, et “oma sõna kohale jõudmiseks toetasin oma õla tugevalt teise mehe õla vastu”.

Siitami õlg või küünarnukk ei aidanud aga kaasa, et tema sõnum Ekspressile paremini kohale jõuaks, mistõttu kaevasime välja Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi emeriitdotsendi, tehnikakandidaat Rein ­Oidrami analüüsi, millele Siitami viha pälvinud väited tuginesid. Ja tõepoolest!

“Tuul energiaallikana ei ole stabiilne ja tekitab oma toodangu stohhastilise (juhusliku – toim.) iseloomu tõttu võimsuse vastassuunas reguleerimisega põlevkivijaamades lisakadusid,” kirjutab Oidram Riigikogule saadetud arvamuses.

Ta lisab sellele ohtralt graafikuid, kus analüüsib võimalikke põhjusi, miks põlevkivi erikulu kuni 2007. aastani pidevalt kahanes, siis aga pööras tõusule – samal ajal, kui hakkas tööle järjest rohkem tuulegeneraatoreid. “Kui oleks õnnestunud säilitada põlevkivi erikulu 2007. aasta tase, oleksime eelmise aasta lõpuks säästnud umbes 8 miljoni tonni põlevkivi Narva elektrijaamade kateldest asjatu “läbilaskmise”.”

Sellise koguse põlevkivi kaevandamine võtab Eesti Energial keskmiselt kuus kuud aega. “Tuuleenergia tähtsust taastuvenergia allikate seas on väga tugevalt üle hinnatud ja tuuleparkide täiendav rajamine Eestis tuleb lõpetada,” on Oidram oma kokkuvõttes resoluutne.