NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • sossum

    20.05.2010 00:46
    Üks loll jõuab rohkem kirjutada, kui sada inimest(last) lugeda. Elu sees ei hakka ma oma lapsi sellise jaburdusega piinama. Kas see pr. Ots on esimese klassi programmi vaadanud? Isegi seal pole terve aasta jooksul selliseid mõttetusi sees, millega tema eelkooliealisi proovib trillida. Jabuuuuuuuur.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Ärge alahinnake lapse teadmisjanu!

    20.05.2010 00:53
    Kas peab lapsi drillima raamatu järgi, et need pääseksid eliitkooli või on mõistlikum lasta neil viimase hetkeni lapsepõlve nautida ja mitte neile stressi tekitama?

    Ei saa aru, kuidas teadmiste omandamine lapses stressi tekitab?
    Minu 4 aastane lapselaps hakkab kohe lugema ja küsib ise pidevalt küsimusi. Kuubik, ruut, miks ühel ruudul on kaks külge pikemad?
    Peaks siis talle mitte vastama, sest info tekitab äkki stressi?
    Las veeretab liivakastis liivakooke teha...ikkagi lapsepõlve nauding
    Vasta
  • sossum

    20.05.2010 01:02
    Jutt ei käi ainult imelastest vaid ka sellistest tavalistest, kes neljastena veel liivakastis mängivad.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • ролф коптер

    20.05.2010 01:09
    "Kas tõesti peab kuueaastane teadma, mis on trapets?"

    Ei pea, kuid strapooni osatähtsust tema elus võiks ta mõista küll, küllap suudab ta juba teises klassis leida elu mõtte ning neljandas klassis purustada termodünaamika teine seadus.
    Vasta
  • Siiski

    20.05.2010 01:27
    sossumile: liivakastis saab ka mängida. Üks ei välista teist.
    Aga AINULT liivakast jääb vist küll arenguks väheseks.
    Vasta
  • andres

    20.05.2010 06:58
    paneb imestama.Siis kui sai ise kooli mindud ei osanud lugedagi.
    Vasta
  • kesahiir

    20.05.2010 07:33
    Toetan sossumit.
    Vasta
  • tulevane vanaema

    20.05.2010 09:55
    Kaasaegne laps teeb oma liivakoogid vist pigem peas kui reaalses liivakastis ja liivakasti asendab suurepäraselt ka ujumine: ühed stressimaandajad mõlemad. meie laste probleem on hoopis see, et vanemad ei räägi nendega, ei aruta maailma asju, ainult kamandavad.
    Vasta
  • Aabits

    20.05.2010 10:07
    Esimeses klassis 6- aastaselt antakse ju kõigile aabits, kus tähed ja lugema ja kirjutama õppimine, teine asi on numbrid ja esimesena liitmine ja lahutamine peast, trigonomeetria on vanemate klasside õppematerjal.
    Vasta
  • hunter

    20.05.2010 10:54
    Sellised debiilikud, kes väikesele lapsele mingeid trapetseid ja ruutjuuri pähe proovivad suruda, meenutavad loomatreenereid, kes koeri ja ahve lendama tahavad panna.
    Vasta
  • maha

    20.05.2010 11:14
    kogu "haridusteadlaste" mõttetu kamp tuleks laiali peksta, aga selle asemel tekitatakse neile töökohti juurde.
    Vasta
  • kassiema

    20.05.2010 11:23
    Mina tegin oma lapsega selle raamatu järgi ülesandeid, ja minul jooksis juhe tõesti varsti kokku. Aga mis selgus - lapse jaoks ei olnud ülesanded üldse nii rasked kui minu jaoks. Loogikaharjutused (jätka mustrit, täherida vms) lahendas mulle arusaamatu kergusega ära, samuti need "kriipsuta üleliigne maha" - no ei tulnud mina selle peale et metsloomade nimistus mingi nirk või kärp on lihasööja, aga ülejäänud taimetoidulised - kuna laps oli seda hiljuti lasteaias õppinud, oli tal vastus selge enne kui ma ülesande ettegi jõudsin lugeda.

    Trapetsist ei teadnud ta muidugi midagi, ja seda osa ma ei õpetanud ka - aga nn eliitkooli sai sisse ilma selletagi.

    Tahan lihtsalt öelda, et kohati me alahindame oma lapsi ja satume paanikasse kui meil endil mingite trapetsite pärast juhe kokku jookseb. Lastele ei pruugi see üldse nii hirmus ja keeruline tunduda :-)
    Vasta
  • marike

    20.05.2010 11:33
    Inimene areneb ikka mingite seaduspärasustele vastavalt, kuigi alati on iga inimene indiviid ja talle on omased isiklikud eripärad, anded jms.ja inimene areneb ka selliste rumaluste kiuste.
    oleks ilmselt hää, kui inimlaps saaks midagi uut just siis kui ta on ka selleks valmis.tundub, et vaid siis on ka sellest kasu.
    Mul on siiralt kahju lastest, kele vanematel on lõputud hirmud, sellest tulenevad ootused ja nõudmised ja arutud teod
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • torx

    20.05.2010 11:35
    Laps ei pea kooli minnes lugeda, kirjutada ja arvutada oskama. Seevastu peab enne kooli laps saama piisavalt kaaslastega suhelda, mängida, mürada, joosta, oma kätega meisterdada, voolida, joonistada, värvida, oma käega katsudes erinevaid materjale erinevates olekutes tundma õppima, aastaaegu ja loodusnähtusi oma meeltega tundma õppida, laulda, tantsida. Numbrid ja tähed on abstraktsed ja küllaltki keeruliselt mõistetavad sümbolid, mille tuupimine enne algkooli muudab nende mõistmise ja omandamise vastumeelseks ja raskeks. Mõned hakkavad tõesti varakult lugema ja neile peab seda võimaldama, aga enamus lapsi selliseid ei ole, seega ei tohi neile sellist drilli peale suruda. See on kuritegelik.
    Vasta
  • jajah

    20.05.2010 11:36
    Ja esimese klassi laps peab teadma ,et Tallinnas kasutati kunagi mantelkorstent.Minu laps pidi küll seda esimeses klassis teadma.
    Vasta
  • marike

    20.05.2010 11:39
    lisaks veel küsimus vanematele: kes peaks kaitsma lapsi selliste lolluste eest? Miks ikka tehakse seda kõike kaasa, ometi hingepõhjas aru saades, et see pole lapsele hea?
    kes peaks lapst kaitsma?
    Me kirume, aga ikka igaks juhuks teeme kaasa, sest äkki...
    aga mis juhtub? Mulle tundub, et vanemad pole ise kindlad selles, mida laps vajab ja millal.uurige, õppige ja jääge endale kindlaks.
    Lollus eksisteerib vaid siis kui seda tehakse.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • marike

    20.05.2010 11:48
    on ju olemas selline mõiste, nagu kooliküpsus, millel pole midagi pistmist selliste raamatutega.te ei hakkaks ju õpetama kätetule klaverimängu? Kahjuks pole kõik meelte arenguga jms. arenguga seonduv nii nähtav, aga see on ometi mõistetav.ka 4-ne võib vanema uhkuseks ja auks ju paljutki teha, aga mille arvelt see tuleb? Võimalik, et need sisemised jõud on vajalikud hetkel hoopis muuks.
    ja kunagi hiljem needsamad vanemad on kurjad:me tegime tema heaks kõik ja vaadake, milline ta on...Armastage oma last, tegelege temaga sellisel moel, nagu ta vajab, siis kui ta teid otsib, katsuge vaadata,mis hirmud teil on ,mis ambitsioonid.Andke lapsele aega kasvada. või sööte te kaunad ka enne ära ,kui neis viljad küpsed on?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • lugeja

    20.05.2010 12:07
    Tore muidugi, kui lapsed kõike seda omandada jõuaksid, aga see annab paljudele hoopis signaali, et kõik need teadmised on kohustuslikud. Nagu juba varem kirjutati, et kõigi nende teadmiste omandamine näitab enamasti ikka vanema innukust, mitte lapse eeldusi. Kui tahad 6 aastast last näiteks jalkatrenni panna, kas siis selle eelduseks peaks olema, et kõksib palliga vähemalt 10 korda?
    Vasta
  • rongaisa õpetab...

    20.05.2010 12:19
    Kui aastal 1965 I-kl läksin, oskasin lugeda, kirjutada ja arvutada. Kehaline areng oli 5+. Kooli direktsioon otsustas mu koheselt II-kl üle viia, kuid Haridusministeerium oli 4-jalaga vastu: nõukogude lapsed peavad võrdselt "arenema". Te ei kujuta ette kui vastikuks mulle kool kaheks aastaks sellega tehti. Sellest moraal: igal lapsel on oma teadmised, kogemused, oskused, intelligents ja talent individuaalne. Ühele meeldib matemaatika(trapets),teisele humanitaaralad, kolmandale hoopis kvantgeneraator. Kui lapsele neiu Otsa raamat meeldib - andku minna, e õppigu või pähe. Kuid ärge toppige seda raamatut kellelegi vägisi ette, e vägisi armsaks ei saa!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • üügu

    20.05.2010 13:04
    Põhiline ongi just trükisest aru saamises. Miskipärast tikutakse arvama,et kõiki raamatus küsitut PEAB laps kohe paugupealt teadma. Aga asja saab vaadata ka sellest küljest,et arutledes lapsega vastavatel teemadel väike inimene areneb ning arendab loogikat. Naisinimestel on selline arusaam üldlevinud,et kui kusagil soovitusliku sisuga raamatus midagi küsitakse,on kohe kohustus seda teada. Tuletage meelde kooliaega,kes olid paremad õppijad-poisid või tüdrukud,kes olid tuupurid?
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 46 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused