(1) Akna taga langeb lund ja Ülle Madise (edaspidi Õigusnõunik) kabinet Kadrioru lossis tundub ühe inimese tarvis ehk liigagi kõrge ja avar. Kuid see on suur loss ning inimesi, kes kuuluvad nõunike ringi, pole just palju.

(2) Toanurgas võib märgata palmi, mille kollakasrohelised lehed on justkui kuivava vesiroosi omad. Õigusnõunik arvab, et võib-olla on palmi jaoks vähe valgust või et ehk ei meeldi puule kütuseaurud, mis tõusevad toa all olevast generaatoriruumist. See on Õigusnõunikule ja palmile uus kabinet; varem asusid nad lossi teises tiivas.

(3) Mingit kahjulikku mõju enesele pole Õigusnõunik (energiline, päevitunud jumega) kabinetil tuvastanud.

(4) Lund langeb ikka veel.

§ 2.

(1) Laual on R. Dworkini siilipildiga raamat “Justice for Hedgehogs”, mille Õigusnõunikule (edaspidi Madise) kinkis president Ilves. Raamat räägib õigluse otsinguist ning õiglus — “Ideaal või siht, mille poole tuleb püüelda ka siis, kui on teada, et seda kätte ei saa” — on Madisele olnud oluline juba lasteaiast saati.

(2) Õiglusest rääkides muutub pilk ta silmades ainitiseks ega pöördu kaasvestleja näolt naljalt ära.

“Madisel oli väga selge käekiri ja selline selgus iseloomustab ka tema mõtlemist, sest ta oskab keerulistest asjadest rääkida ladusalt ja arusaadavalt,” märgib Madise kunagine õppejõud, õigusteadlane Raul Narits.

1) Tollelt kursuselt, kus 90-le kohale kandideeris 135 medaliga lõpetanut, ongi tulnud fenomenaalselt palju prokuröre, poliitikuid või endale muul moel nime teinuid Lavly ­Lepast ja Tarmo Kriisist Lauri ­Mälksoo ja Indrek Raudseni, unustamata muidugi Ülle Antonit (edaspidi Madise) ennast, kes jõudis enne õigusnõunikuks saamist töötada justiitsministeeriumis, Riigikontrollis ja Riigikogu põhiseaduskomisjonis.

2) Ka Eesti põhiseaduse veebipõhine kommenteeritud väljaanne, mida loovat töögruppi Madise juhib, on osa sellest “pikast tööalasest elust”; väljend, mis lipsab ta juttu juba loomuliku enesestmõistetavusega.

§ 3.

(1) Saksamaast Madisest (edaspidi Õigusnõunik) rääkides ei pääse.

(2) Mitte seepärast, et vabal ajal loeb ta saksakeelset ilukirjandust, ega põhjusel, et Eesti presidendi institutsiooni hakati iseseisvuse algul kujundama suuresti Saksa riigipea rolli eeskujul (lõpptulemusena jäi Kadri­oru kätte küll rohkem võimu), vaid siinses kontekstis ennekõike ­seepärast, et Saksa seadusloome, kus tööplaani tõttu tekkivad seadused on sageli kasvanud ämblikuvõrgurägastikuks, millest ka enamik juriste enam läbi ei murra, on tee, mida Õigusnõuniku hinnangul peaks vältima; tee, mida mööda mindud “juba üsna mitu sammu”.

(3) Ka kõrgharidusseadus oma praegusel kujul on Õigusnõuniku sõnul näide seadusest, mille mõttest pole võimalik aru saada. “Neljakordne eitus — mida see tähendama peaks?”, hüüatab ta, osutades hoogsale kaarele, mille ta on joonistanud ühendama kaht mõtteliselt seotud paragrahvi. Ja selles, kui seadus pole igaühele arusaadav, tema ebapõhiseaduslikkus muu hulgas väljenduvatki.

(4) Ja algusse naastes: kuigi Lõuna-Saksamaa Õigusnõunikule meeldib, on Kataloonia talle palju rohkem südamelähedane.

§ 4.

(1) Selle ligi kolme aasta jooksul, mis Õigusnõunik (edaspidi Madise) Kadriorus olnud, on president vetostanud seitse-kaheksa seadust. Kuid see on edasilükkav veto, mille Riigikogu võib kummutada, mispeale president võib minna Riigikohtusse, nagu varemgi on läinud. Ning kõik need otsused, rõhutab Madise, on president Ilvese enda otsused, milles nõunikul vaid nõuandev roll.

(2) Seda rõhutab Madise ka, et ta ei soovi rääkida eraelust, “mitte et midagi halvasti oleks”, vaid lihtsalt põhimõtte pärast.

(3) Kuid ühe poolisikliku lause ütleb ta siiski: “Ma ei ole tundetu ega ükskõikne, see on mu suurim viga. Aga arvan, et inimene, kes ei hooli üldse, mis temast arvatakse, on väga halb inimene. Ma ei taha halvaks muutuda, mu eesmärk on olla hea. Teha teistele rõõmu või vähemalt mitte neile haiget teha ja katsuda ka ise õnnelik olla.”

Ülle MadiseSündinud 11.12.1974.

Sotsiaalpoliitika doktorant ja magister juris (TÜ).

Töötab alates läinud sügisest ka TÜ õigusteaduskonnas riigiõiguse professorina.

Juhib Kuku raadios saadet “Vanamehed kolmandalt”.

Jaga
Kommentaarid