Ülo Jalaka valitud sahinad: armu-eri. Kuhu kadus president
Talvel tekkis Kadriorus ärevus, sest ühel õhtul selgus äkki, et riigipead pole kodus ja mobiiltelefoni ta vastu ei võtnud. Kuidas ja kuhu ta kadus, ei teadnud mitte keegi, isegi turvamehed mitte. Lipsas välja tagaukse kaudu? Läks parki jalutama? Või äkki on tal armuke? (Parajasti oli välismeedia avaldanud loo Prantsusmaa presidendist, kes öö varjus rolleriga oma armukese juurde sõitis.)
Juhtunu näitas, et tegemist oli turvariskiga. Riigipea ei tohi heast peast ära kaduda, olgu tal salaarmuke või mitte.
"Seksuaalne ahistamine" rahvuslikus lennufirmas
Väga kogenud lendur sai süüdistuse seksuaalses ahistamises. Lennujaama turvanaine rääkis, et kord, kui piloot läbis turvaväravat, hakkasid andurid piiksuma. Ta palus mehel kõrvale astuda. Kapten haaras seepeale naise käed oma pihku ja hakkas nendega end katsuma. Lennufirma leidis, et tegemist oli naist solvava ja alandava tegevusega, ning vallandas piloodi. Muu hulgas sai kohus väljavõtte naistöötajate õiguste ABCst, mis ütleb, et seksuaalse ahistamisena võib võtta isegi himuraid pilke.
Mees väitis, et tegi vaid nalja. Teatas, et ahistamissüüdistus oli ettekääne tema vallandamiseks, sest lennufirmal oli kavas ta koondada. Ta teenis riigi keskmise palga vaid kolme päevaga.
Mõni aasta tagasi toimunud protsessil andis kohus võidu piloodile. Lennujaama turvavideo tõestas, et kabistamist ei toimunud, mees pani vaid korraks naise käed enda külgedele. Teiseks märkis kohus, et seksuaalne ahistamine eeldab alluvus- või sõltuvussuhet ning ametialase eelistuse või soodustuse saamist. Piloot ja turvatöötaja töötasid aga eri firmades.
Lennufirma pidi piloodi tagasi tööle võtma ja maksma talle kahjutasu ka nende kuude eest, mil mees valesüüdistuse tõttu kodus istus.
Armuafäär suurettevõttes
Rahvusvahelise haardega ettevõtte juhatuse liige pani mõni aeg tagasi omal soovil ameti maha. Ta väitis, et mõtles töökohta vahetada juba pikka aega. Äsja käivitus tema käe all uus tootmisüksus. Nüüd oli õige aeg ära minna.
Peagi hakati sahistama, et direktorile anti hoopis kinga, sest talle allunud üksuses tekkisid tõsised probleemid.
Lagedale ilmus ka versioon, et direktorit häiris firmaomaniku suutmatus oma soove selgelt välja öelda. Omanik tahtis kord ühte, kord teist.
Vähesed teadsid, et lahkumise põhjustas armuafäär. Direktor oli korralik pereinimene ja isa, kuid armus oma kolleegi.
Armuloo oli üle elanud ka juhatuse teine liige, kes jättis maha abikaasa ja mitu last ning hakkas kokku elama töökaaslasega.
Tookord leppisid bossid kokku, et edaspidi nad selliseid armulugusid ei salli. Nii tuligi kõnealusel direktoril lahkuda.
