Siseminister Hanno Pevkur tegi hiljuti avalduse, et Eesti-Vene ajutise kontrolljoone asukoht on “kõigile arusaadavalt tähistamata”. Sisuliselt ütleb minister, et igaüks ei pruugi tähelegi panna, kus lõpeb üks riik ja algab teine.

Pevkur tunnistas seda hiljuti riigikogule saadetud kirjas, kus soovis täiendada riigipiiri seadust.

Seadusse tuleks kirjutada lause: “Ajutise kontrolljoone koordinaadid määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.”

Pärast koordinaatide kehtestamist saaks Eesti alustada Venemaa vastas oma piiririba rajamist, jõudes selleni kõigest 23 aastat pärast taasiseseisvumist.

Ettevaatust, vanameeste pildid!

Kas järgmisena tabab sugude võrdsuse nõue ajalehti? Nimelt selgus Tartu ülikoolis Maarja Lõhmuse poolt juhendatud magistritööst, et Eesti ajalehefotod kujutavad neljal juhul viiest mehi. Kui naise pilt ka lehte satub, on ta tavaliselt keegi, kes on hädas või saadab-abistab tähtsat meesterahvast.

Soomlased unistavad odavamast gaasist

Miks jooksid karile Eesti ja Soome kõnelused ühise LNG-terminali rajamiseks? Toompeal sahistatakse, et suur süü langeb soomlastele, keda LNG-terminal tegelikult ei huvitavatki. Väidetavalt müüvat Gazprom Soomele gaasi nii odavalt, et LNG jätab neid külmaks.

Hästiinformeeritud soomlase väitel ei vasta see jutt aga tõele. Esiteks pole Venemaa poolt Soomele müüdav gaas täna sugugi odav, sest selle hind on seotud nafta hinnaga. Samuti pole soomlaste gaasiarvetel jälgegi maailma gaasiturul kasvanud konkurentsist.

Teiseks loodavad soomlased just LNG-terminali abil vabaneda Gazpromi haardest. See käiks nii: praegu on Soomes lubatud ühel ja samal ettevõttel olla erandina nii gaasi maaletooja kui tarnevõrgu omanik. Erand põhineb tõsiasjal, et gaas saabub torudesse ainult ühest kohast – idast. Konkureeriva LNG-terminali rajamisega langeks erand ära ja ühtlasi tuleks osta välja Gazpromi osalus Soome võrkudest.

Toompealaste jutte nimetas Ülo Jalaka soome sõber aga tavaliseks “sisepoliitikaks”.