Sealt selgus, et alates Toomas Hendrik Ilvese valimisest presidendiks 2006. aastal on proua rõivastele ja aksessuaaridele kulunud üle 70 000 euro ehk 1,1 miljonit krooni. Nii on tasunud presidendi kantselei näiteks 2058 eurot käevõru, 923 eurot printsessile kohase diadeemi ja 680 eurot mansetinööpide eest. Evelin Ilves ei kohkunud isegi majandussurutise ees ja lasi 2009. aastal 12 503 euro eest kinni maksta uhkeid riideid ja ehteid. Kõige rohkem maksis kantselei tema eest 2008. aastal, mil glamuuri kogunes Evelin Ilvese kappidesse 16 216 euro ehk 250 000 krooni eest.

Kõik maksed on toimunud presidendi kantselei eelarvest. Seejuures tõlgendab kantselei presidendi ametihüve seadust viisil, mis tekitab Ekspressi poolt küsitletud juristides hämmeldust.

Nimelt ütleb seadus, et presidendi abikaasal on õigus „saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast”.

Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk kommenteerib seaduse mõtet järgnevalt: „Loogiline oleks, et kui presidendi abikaasal on regulaarne igakuine esinduskulu, siis selle eest tasutaksegi tema esindusriiete eest.“

Et selline oli seaduse koostajate eesmärk, kinnitab ka endine riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. Just tema oli 2006. aastal riigikogu saalis seadusemuudatuste ettekandjaks.
„See 30 protsenti ongi nähtud esinduskuludeks ja sellega võiks hakkama saada,“ kommenteerib Sepp.
Paraku ei tõlgenda presidendi kantselei seda nii ning Evelin Ilves on esindusraha lihtsalt endale võtnud.

„Presidendi kantselei ei ole tõlgendanud seadust ebaeetiliselt,“ ütleb presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam.

Nimelt viitab Sildam presidendi ametihüve seaduses leiduvale sättele, mis annab presidendi abikaasale õiguse saada „hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.“
Tekib küsimus, mis kulud need sellised on? Seadus seda täpselt ei ütle. Just selle najal on kantselei Evelin Ilvest riiete ja ehetega varustanud. Viimase seitsme aasta jooksul kulus selleks keskmiselt ligi 900 eurot kuus.
Professor Meruski võtab Kadrioru seletus kergelt muigele. „Seaduse regulatsioon on tõesti segane. Tegemist on justkui kummist seadusega, kuhu alla saab kõik kulud panna,“ imestab Merusk.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants nõustub, et seaduseandja pole tõesti pidanud vajalikuks „muude kulude“ täpsemat määratlust.
“Presidenti tuleb usaldada ja pole viisipärane talle kõike ette kirjutada,“ selgitab Pomerants. „Mis puudutab seda laadi kulude mahtu, siis seda kuidagi reguleeritud pole. Hinnang nende suuruse mõistlikkuse kohta on alati vaataja silmades.“
Ekspress tundis huvi, kas sarnast presidendi abikaasa riietamise ja ehtimise süsteemi kasutakse ka Eesti lähiriikides. Küsisime seda Soome, Läti ja Saksamaa presidentide kantseleidelt.

...edasi lugemiseks logi sisse oma digilehe kontoga..