Vabaerakonna "aju" räägib, kuidas Reform neid läbirääkimistelt minema puksis
"Ärimees Rosimannus on tagatoa koondnimi. See on vend, kes valimistel ei osale, deklareerib, et poliitikaga enam ei tegele, vaid on tagasihoidlik bisnismen. Siiski ilma temata Reformierakond midagi ei otsusta."
Maidla märgib, et teise päeva keskpäeval ilmus läbirääkimistele Vabaerakonna selja taha istuma tagasihoidlikku kasvu vaikne mehike, Rain Rosimannus. Tunni aja pärast nihkus ta justkui muuseas laua taha Reformierakonna delegatsiooni äärele ja kraamis vaikides oma arvuti lahti.
Hiljem hakkas delegatsiooni mittekuulunud Rosimannus järjest rohkem sõna võtma. "Meil oli au omasilmselt ja -kõrvselt Reformierakonna tagatuba ära kogeda," nendib Margus Maidla.
Edaspidi ei jätnud Rosimannus läbirääkimistel enam sõna võtmata, et teistele osapooltele epistlit lugeda, kuidas peaks poliitilise kompromissi tarvis end ülal pidama. Halvemal juhul nimetati oma seisukohtade kaitsmist "ülimaks ülbuseks".
Pidevalt pobisev Jürgen Ligi on "raske juhtum", jätkab Maidla. "Isand Ligile teevad füüsiliselt haiget viited lõunanaabritele, kes on oma majanduskeskkonna Eesti omast paremaks muutnud."
Reformierakonna delegatsioon läks endast välja, kui Vabaerakond tahtis poole erakondadele eraldatavast rahast, 2,7 miljonit eurot, eelarvesse tagasi anda.
"Kui sai selgeks, et selles me ei tagane, leiutati ettekääne meie lahkumiseks...Meile omistati nõudmine tõsta ettevõtete tulumaksu ja üksikisiku tulumaksumäära, mis on täielik vale. Olin ise see Vabaerakonna esindaja, kes Taavi Rõivasele silma vaadates ütles, et need ei ole meie poliitilise eesmärgid või ideoloogilised nõudmised, vaid katteallikad palgavaesuse tuntavaks vähendamiseks ja ettevõtja makstava sotsiaalmaksu alandamiseks," selgitab Margus Maidla.
