Eesti meistriliiga üks paremaid kaitsjaid lubas 4000 euro eest mängu ära anda. Jalgpalliliit uurib veel kümnekonna tippjalgpalluri tegevust.

“Saadan SMSi kinnitamiseks,” kirjutas praegu kihlveopettuste korraldajana kohtu all olev Anton Sereda 2012. aasta jaanuaris skaibis.

“See pole reaalne, seal kõik istuvad kõrvuti ja näevad,” kurdab parasjagu noortekoondise mänguks valmistuv jalgpallur vastuseks.

“Mine peldikusse vaatama,” õpetab kogenum Sereda noormängijat.

Andeka noormängija nimi on Aleksei Jahhimovitš. Toona kuulus ta FC Florasse, kuid hiljem siirdus sealt Levadiasse. Tema karjäär on üks neist, mille purustas nüüdseks kohtusse jõudnud kihlveopettus.

Jahhimovitšit võis veel möödunud nädalal pidada Eesti üheks lootustandvamaks keskkaitsjaks. Kui eelmise hooaja lõpus valis jalgpalliportaali Soccernet.ee lugejaskond aasta parimaid, kuulus Jahhimovitš külastajate valitud sümboolsesse koosseisu. Vähe sellest – Jahhimovitši kaitsetegevus oli üks tugitalasid, mille toel tuli Tallinna Levadia mullu Eesti meistriks.

Läinud laupäeval mängis Jahhimovitš Narvas sealse Transi vastu Levadia põhikoosseisus. Kaitses suhteliselt hästi hakkama saanud ja seljataguse puhta hoidnud Jahhimovitš kuulus meeskonna parimate hulka. Nädal varem sama vastasega mängides oli ta mängu kangelane – lõi võiduvärava.

Karjääri kiire lõppmäng

Esmaspäevaselt Levadia treeningkogunemiselt Jahhimovitš puudus. Tema asemel ilmus mängijate ette jalgpalliliidu pressiesindaja Mihkel Uiboleht.

Levadia juhtkond teadis Jahhimovitšit ootavast juba eelmise nädala keskel, kuid meeskond kuulis uudist alles nüüd. “Jahhimovitš on kihlveopettuses osalemise pärast meeskonnast eemaldatud,” teatas Uiboleht Eesti meistritele. Mängijad võtsid teate vastu näiliselt täiesti rahulikult.

Samal hommikul oli jalgpalliliit saatnud Jahhimovitšile kirja, kus kutsus teda distsiplinaarkomisjoni ette. Teates seisis ka kahtlustuse sisu. Jahhimovitšil on vastamiseks aega 24 tundi. Päev hiljem määrati talle võistluskeeld. Esialgu aastane, sest jalgpalliliitu jõudnud materjalid on meeletu mahuga. Ent suure tõenäosusega muutub ajutine keeld hiljem eluaegseks.

600 lehekülge materjale

Narva Transiga seotud kihlveopettuste kriminaalasi pole enam kellelegi uudis. Ka Anton Sereda kuulus sellesse punti. Narkopolitseinike poolt 2011. aasta sügisel alustatud uurimise tulemusel klõpsatasid 2012. aasta oktoobris käerauad kinni kümmekonna Narva Transi jalgpalluri käsivarte ümber. Lisaks mängijatele kuulus süüdistatavate hulka Ida-Viru kriminaal Valeri “Golova” Mihhailov (seesama, kellest Ekspress paar nädalalt tagasi kirjutas seoses liiklusrikkumistega) ja pikaajaline Narva Transi väravavaht Sergei Ussoltsev. Nemad kandsid pettuste vedamisel põhirolli.

“Lõpuks ometi!” õhkasid jalgpallisõbrad. Kõik, kes Eesti jalgpalliga kursis, olid märganud Narva Transi tulemuste pidevaid ebakõlasid.

Jalgpalliliit oli aastaid üritanud omal jõul kihlveopettuste kohta pilti ette saada, kuid õiguskaitseorganitega võrreldes jäävad nende käed uurimisel lühikeseks. Nüüd sai liit võimaluse keskkriminaalpolitsei kogutud materjalidega tutvuda. Liidu esindaja lahkus Liivalaia kohtumajast, kaenlas 600 lehekülge väärtuslikku materjali. See sisaldas pealtkuulatud telefonikõnesid ja skaibivestlusi.

Kokku oli toimikus 1400 lehekülge. Napilt kümmekond neist said saatuslikuks ka Jahhimovitšile. Ent tema nimi pole ainus, mis pettuseasjast läbi käib. Toimikus leiduv info ohustab veel paljude tegevjalgpallurite karjääri.

“Vajame kolme mängijat!”

Nimed, mis asjaosaliste vestlustest võimalike koostööpartneritena läbi käivad, on jalgpalli tundvatele inimestele üllatavad. Aga ka kurvastavad. Mitmed neist kuuluvad andekamate noorte jalgpallurite hulka.

Sereda raporteerib jalgpalluritega käivatest läbirääkimistest Skype’is kellelegi Sergeile. “Eile suhtlesin U-21 koondislastega. Valmistasin neid ette. Raske.”

Kõne all oli iga aasta jaanuaris Moskvas peetav turniir Kubok Sodružestva, kus osalevad kõigi endiste liiduvabariikide esindajad. Aastaid mängis seal selle aja Eesti meister, kuid viimasel ajal Eesti noortekoondis. Nii ka 2012. aastal.

Vahetult enne turniiri teatab Sereda juba edusammudest: “Mängijad küsisid, palju väravate vahe peab olema? Ja eelarve järgi.”

Sergei rahustas teda, et eelarvega probleeme pole. “Põhiline, et palju neid on.”

“Esialgu 2, kui ei tule 3,” vastas Sereda. “Ja põhiline, et kõik oleksid põhikoosseisus, kuigi nad ongi põhimängijad.”

“Kuidas nende perekonnanimed on?”

Maksim Paponov ja Aleksei Jahhimovitš,” vastas Sereda.

Paponov kuulub meistriliigas Sillamäe Kalevi võistkonda. Kohtutoimikutest tuleb välja, et Sillamäe on väidetavate petturite sihikul olnud pikemat aega. Üks kohtualustest isegi praalis, et Sillamäel on “kuus oma poissi”.

“Raha suhtes, kui tuleb kolm mängijat, igale ühele 4000 eurot. 12 000 brigaadile,” kirjutas Sereda vahetult enne mängu Paponovile. “Otsustage Ljohhaga [Jahhimovitšiga], kas [Artjom] Artjunin või [Andrei] Veis. Kolme on vaja, kahega saab teil raske olema.”

Artjunin ja Veis on samuti noortekoondislased. Esimene mängib praegu Tallinna Levadia põhikoosseisus, teine Paide linnameeskonnas.

Paponov lubas mõelda ja uurida, kuid andis peagi teada, et Artjunin ei soovi osa võtta. Veis praagiti välja – ebausaldusväärne koputaja, kellega võib vahele kukkuda.

Sereda asus suhtlema Jahhimovitšiga. Kõigest paar kuud varem oli Jahhimovitš andnud intervjuu Põhjarannikule, kus ta rääkis oma koondiseunistusest ja sellest, et Eestis on jalgpallurina raske hakkama saada. “Kutselise jalgpalluri elu tähendab topelttreeninguid. See pole puhkus, vaid suur koormus. Ja kui näiteks Eestis saab jalgpallur pisut üle tuhande euro, ei ole seda perekonna ülalpidamiseks kuigi palju. Tean, et Euroopa klubides on palgad mitu korda suuremad,” ütles ta ajalehele.

Eesti jalgpalluri jaoks on 4000 eurot mitme kuu palk. Samas võib ainult ette kujutada, millist kasu ootavad ahela teises otsas olevad tegelased, kui juba mängijatele pakutakse selliseid summasid. Tegu pole lihtsalt “taskuraha” teenimisega, vaid organiseeritud kuritegevus saab kokkulepitud tulemusi ostes seal kas või narko- või inimkaubandusega teenitud musta raha puhtaks pesta. Jalgpalliliidu andmeil on Eesti meistriliiga mängudele panustatud summad mõnel juhul ulatunud kuuekohaliste eurosummadeni ning võimalike kihlveopettuste tuvastamiseks tööle pandud süsteem Betradar on pettusekahtluse märgiks punane kui vähk.

Narva Transi bande suhtles oma tulemuste “sättimiseks” Moskvast pärit Sergeiga. Samas arutati omavahel ka Leedu ja Soome liiga “korraldatud” tulemusi. Suuremate summade panustamiseks kasutati Hiina kihlveokontoreid, mis Eesti kohtutega koostööd ei tee. Näiteks Ussoltsevi advokaat Sven Sillar protesteeris eelmise aasta lõpus, et tegu pole üldse kuritööga – hiinlased pole ju kaebust esitanud! Sama väidavad ka praegu kohtu all olevad jalgpallurid.

Ussoltsev nõustus lõpuks end süüdi tunnistama. “Soovin eluga edasi minna ja Eestist lahkuda,” väitis tingimisi vanglakaristuse saanud mees.

“Peded ja argpüksid”

Päev enne Kubok Sodružestva matši Venemaa noortekoondise vastu jätkas Jahhimovitš läbirääkimisi Seredaga. Vestlusest võib aru saada, et mängijal oli hädasti raha vaja. Ta soovis “töötada” kahekesi kas või madalama sissetuleku eest, aga Sereda nõudis kolme mängija panust. “Kaks on ju rahaliselt vähem,” vaidles Jahhimovitš.

Sereda soovitas ikka lisajõudu leida. Potentsiaalse abistajana soovitas ta tänavusel hooajal Poolas pallivat Albert Taari: “Ta on ikkagi Sillamäelt!”

Arutelu all polnud lihtsalt mängu kaotamine. Sereda oli huvitatud, et Eesti kaotaks vähemalt kahe väravaga.

Sereda konsulteeris taas pettuse arvatava rahastaja Sergeiga.

“Nad ütlesid, et on valmis kaheväravaliseks vaheks. Võimalik kolm inimest – Jahhimovitš, Paponov, Taar,” raporteeris Sereda. “Nelja ei saa MITTE KUIDAGI. Ülejäänud on peded ja argpüksid.”

Tõsi, Taar võis olla mängijate praalimise ohver, kuid vähemalt vestluses andsid Jahhimovitš ja Sereda mõista, et ka tema peaks olema asjaga kursis ning “töövalmis”. Veel ühe nimena “omadest” käis vestlusest läbi veel Levadia ühe põhitegija ja Eesti täiskasvanute koondise liikme Maksim Podholjuzini nimi.

Sereda luges Paponovile ette nõuded mängutulemusele: 30. minutist asutakse “tööle”. Mängijad peaksid andma endast kõik, et avapoolaja viimase veerandtunniga saaks Venemaa vähemalt kaheväravalise edu.

Just keskkaitsjad ja väravavahid ongi pettuste korraldamisel teistest sagedamini esindatud, sest neil on “eksides” parimad võimalused tulemust mõjutada. Ent mõnikord on nemadki jõuetud. Ka Kubok Sodružestva mäng lõppes venelaste 1:0 võiduga ja pettus jäi katki.

“Miks esimesel poolajal kirjutasid, et jääb ära. Milles põhjus on?” küsis ärritunud Sereda mängu lõppedes.

“Raske oli teha,” vastas Jahhimovitš. “Nad veeretasid rahulikult taga [palli] ja midagi ohtlikku polnud.”

Jalgpalliliit plaanis Jahhimovitšit ja Paponovit puudutava käsile võtta vaikselt ning teha otsused juunis – et mitte rikkuda kellegi liigahooaega ja anda meeskondadele aega uusi mängijaid otsida. Ekspressini jõudsid kihlveopettuse materjalid läinud teisipäeval ning seetõttu kiirendas jalgpalliliit ka tegutsemist. Jahhimovitši ja Paponovi kõrval sai karistuse praegu esiliiga võistkonnas JK Puuma mängiv Jaroslav Dmitrijev, kelle nimi käib korduvalt kohtutoimikutest läbi. Endise
mängija Dmitrijevi karistus on karmim – eluaegne mängukeeld.

Kokku on kohtutoimikute info tõttu liidu uurimise all üle kümne mängija. Ekspressi andmeil mitu just praeguse meistri Levadia leerist. Levadia peaks minema suvel Eestit esindama Meistrite Liiga valikturniirile, ent meeskonnal tekib tõenäoliselt probleeme. Ka distsiplinaarkomisjoni liige Uiboleht läks mängijate ette selge eesmärgiga: anda neile mõista, et kui midagi teate, siis tulge ja rääkige.

Rääkima hakkamine võib mängija päästa pikaajalisest mängukeelust. Sama kehtib ka Jahhimovitši ja Paponovi suhtes. Heal juhul võivad nad uuel hooajal platsile pääseda, halval juhul on nende jalgpallurikarjäär läbi. Samas on enamik pettusega vahele jäänud mängijaid valetanud lõpuni välja. Kohtu all olev Maksim Gruznov käis eelmisel aastal koguni jalgpalliliidu juhi Aivar Pohlaku audientsil, kus pisarsilmi vandus oma ema ja laste tervise nimel, et pole midagi paha teinud.

“Piitsa ja präänikuga”

Eesti jalgpalluri elu pole kerge – publikut on vähe, mistõttu on sponsorite huvi väike. Kui sponsoreid on vähe, pole palgad suured. Vähe sellest, paljud võistkonnad koosnevad pool- või pärisamatööridest. Kui palgad on väiksevõitu, on osa mängijaist kerge raha saamise lootuses ka kihlveopettuste korraldajatele kerge saak.

“Sain eile teada, Levadias järgmine aasta terve meeskond miinimumi peal. Meile on see kasuks. Võtame nad enda alla,” raporteeris Sereda ühes skaibivestluses.

Lisaks peavad mängijad olema valmis ka ähvardusteks. Jalgpalliametnike sõnul on pallurid pahatihti nagu Herman Simmid, kes on korra koostööd teinud ning keda seejärel vajaduse korral “aktiveeritakse”. Teenekas kriminaal Golova kelkis Moskvast pärit Sergei ees, kuidas ta käis Sillamäel mängijaid “kägistamas”. Nood olla viimasel ajal põnnama löönud ning seetõttu jäi mitu tehingut katki. Seejuures lisas ta, et meistriliigas mängivast Sillamäe Kalevist on koostööks valmis kuus mängijat. Teisel korral väitis ta, et Narva Transist kuulub “kokkuleppe” teinud seltskonda lausa kaheksa inimest. Kujutage ainult ette, mida peavad tundma need õnnetud, kes mängivad end väljakul hingetuks, kuna kaheksa ülejäänud kolleegi üritavad skoori “redigeerida”.

Sergei õpetas Golovad sõbralikult, et mängijaid tuleb ikka piitsa ja präänikuga meelitada.

“No präänikuid oli lubatud!” pahvatas Golova.

Kõige tavapärasem käsuliin oligi kohtutoimikute põhjal selline, kus suurema rahasumma pani mängu Sergei Moskvast, kes rääkis Golovaga, kes rääkis Sergei Ussoltseviga, kes rääkis legendaarse Eesti meistriliiga ründaja Maksim Gruznoviga, kes omakorda rääkis mängijate ja Anton Seredaga.

Omavahel leiti ka sobilikke mänge. Pealtkuulatud kõnede põhjal võib öelda, et kontaktid olid peagu kõigi tippmeeskondadega. Vestluses mainitakse lisaks Sillamäe Kalevi ja Tallinna Levadia kontaktidele ka Tallinna Flora, Tallinna Kalevi ja Lasnamäe Ajaxi inimestega suhtlemist.

“Tšjo bljäd?”

Lisaks Ussoltsevile tunnistas end süüdi ka Valeri “Golova” Mihhailov. Kokkuleppekaristusena sai ta tingimisi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Samuti tunnistas end süüdi endine Tallinna Kalevi jalgpallur Deniss Jõgiste.

Jahhimovitšit ja Paponovit kriminaalkaristus ei ähvarda, kuna nendega seotud pettus jäi olemata. Jalgpalliliidul on aga lihtsam – nemad kehtestavad reeglid, mille vastu mängijad eksida ei tohi. Nende reeglite vastu aga Jahhimovitš ja Paponov kindlasti eksisid.

Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo, aastaid klubiga seotud olnud mees, ütles, et kahju, väga kahju. “Klubil pole Jahhimovitši vastu mingeid pretensioone. Ta on viimasel ajal tõeliselt hästi mängima hakanud.”

Paponov aga suutis mängukeelule vastu minna tõeliselt efektselt. Niigi mängijate vähesuse käes vaevlev Sillamäe kohtus laupäeval FC Floraga ja Paponov teenis mängu lõpu eel rumala punase kaardi. Treeneri küsimusele, miks tal seda vaja oli, vastas Paponov üle staadioni kõlaval häälel: “Tšjo bljäd!”

Süüdi mõistetud

Valeri Mihhailov (48) – paadunud kriminaal, hüüdnimi Golova. Vahendas suhtlust pettuse arvatava rahastaja, Moskvas resideeriva Sergei ning Sergei Ussoltsevi vahel.

Sergei Ussoltsev (39) – kauaaegne Narva Transi väravavaht. Pidas ühendust teiste mängijate ja Mihhailovi vahel.

Deniss Jõgiste (24) – Tallinna Kalevi ja Eesti noortekoondise endine mängija.

Kohtu all

Anton Sereda (34) – mänginud nii Tartu Merkuuris, Narva Transis kui ka Lasnamäe Ajaxis. Jalgpallurina kannab mängukeeldu.

Maksim Gruznov (40) – Eesti jalgpalliajaloo üks resultatiivsemaid mängijaid. Kui muidugi arvestada ainult liigaväravaid, sest halli passiga tal koondisesse asja polnud.

Sergei Leontovitš (27) – Vene kodanik, mängis Narva Transis. Hetkel mängukeeld.

Aleksandr Tarassenkov (33) – “stabiilselt paremaid Eesti vasakääri,” iseloomustas soccernet.ee seda Narva Transi mängijat 2011. aasta parimate valimisel.

Vitali Gussev (31) – karjääri jooksul mänginud nii Leedus, Rootsis kui ka Rumeenias. Saanud korra ka Eesti koondises esineda.

Erik Grigorjev (27) – noore mehena poevarguse eest karistatud Narva Transi endine kaitsja. Oli aastaid jalgpalliajakirjanike lemmik, kuna temaga sai Narva meeskonnast ainsana eesti keeles suhelda.

Aleksandr Kulik (32) – 12 aastat tagasi suurte lootustega FC Florasse siirdunud ründaja jäädvustas end jalgpallifolkloori intsidendiga, kui pani talle antud üürikorteri põranda põlema, et šašlõkki teha. Seejärel saadeti Narva Transi tagasi.

Stanislav Tokarev (20) – Tallinna Kalevi väravavaht, sai mängukeelu ka 2012. aastal, kui andis mängu ära 1000 euro eest.

Mängukeelu saanud

Aleksei Jahhimovitš (24) – mängukeeld aasta lõpuni. Tallinna Levadia tugitala.

Maksim Paponov (23) – mängukeeld aasta lõpuni. Sillamäe Kalevi põhikoosseisu mängija.

Jaroslav Dmitrijev (25) – eluaegne keeld. Praegune JK Puuma, endine Lasnamäe Ajaxi mängija, Venemaa kodanik.

Jalgpalliliidu uurimise all on veel üle kümne mängija.